Kas fluorosüsinik on kala jaoks tõesti nähtamatu? Eraldame faktid kalamehejuttudest

Lihtne katse kinnitab, et fluorocarboni paljukiidetud kulumiskindlus on vaid müügijutt.

Kui me, kalamehed, räägime Pärnu jõest, jõuab jutt üsna kiiresti lantideni ning kohtadeni, kus suve teises pooles võib külg külje kõrval kohata kümneid paate. Norman Üpraus vaatab jõge aga veidi teise pilguga. Aastate jooksul on ta õppinud, et hea püügipäev ei sünni kolmest õnnestunud viskest ega ühest imelandist. Selle taga on pidev otsimine, katsetamine ja valmisolek loobuda lahendustest, mis veel eile suurepäraselt töötasid.

Üks tugevam sööst, ritv lööb kaardu ja kettasidur kärisema. Ning hetke pärast pinge kaob. Lipsu otsas ei ole enam kala ega lanti. Alles siis märkab kalamees, et süüdi on kogu varustuse väikseim detail – landilõks.

Kui ridvarõngas juhtub viga saama, pole ilmtingimata vaja kohe poodi uut ritva ostma minna. Enamikel juhtudel saab nii ridva tipurõnga kui ka plangu keskel oleva rõnga kodustes tingimustes ilma suurte kulude ja erivahenditeta ära vahetada.

Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.