Hea kohapüüdja peab mõtlema nagu Sherlock Holmes
Kui me, kalamehed, räägime Pärnu jõest, jõuab jutt üsna kiiresti lantideni ning kohtadeni, kus suve teises pooles võib külg külje kõrval kohata kümneid paate. Norman Üpraus vaatab jõge aga veidi teise pilguga. Aastate jooksul on ta õppinud, et hea püügipäev ei sünni kolmest õnnestunud viskest ega ühest imelandist. Selle taga on pidev otsimine, katsetamine ja valmisolek loobuda lahendustest, mis veel eile suurepäraselt töötasid.
Loe AI kokkuvõtet
See artikkel sündis Kalastaja Kalaradari-nimelise podcasti salvestamisel kogutud informatsiooni põhjal. Käesolevas loos avab üks Pärnu tuntumaid kohapüüdjaid saatejuht Rain Eralale oma mõtteviisi ning räägib, mida on talle õpetanud live-anduri kasutamine, miks ta päeva jooksul kümneid lante vahetab ja miks ei tasu ka kõige kogenumal kalamehel arvata, et ta teab kohakala käitumise kohta kõike. See ei ole lugu ainult Pärnu jõest. See on ka lugu inimesest, kelle jaoks annab iga järgmine püügipäev võimaluse õppida midagi uut.
Seotud lood
Jõgedel asuvad sillad on ühed kõige huvitavamad ja kergemini leitavad kalakohad. Tundmatul veekogul alustavad paljud kalamehed püüki just sildade juurest ning põhjus selleks on lihtne: sild muudab voolu, loob varjepaiku, kogub toitu ja kujundab erineva sügavusega veealasid. Erinevalt teistest perspektiivsetest kalakohtadest, mille avastamine nõuab aega, on sillad lihtsasti leitavad isegi täiesti tundmatul veekogul. Enamasti asuvad kalade loomulikud peatus- ja toitumispaigad just sildade all ja lähedal.
Emajõe kohapüügiga seoses räägivad meie kalamehed salajastest püügikohtadest, imehästi töötavatest lantidest ja püüdjatest, kes näivad igal suvel suuri kohasid justkui möödaminnes paati tõstvat. Keio Kase kümme aastat Emajõel on talle aga õpetanud, et edu ei otsusta üks legendaarne auk ega mõni eriline silikoonlant, vaid oskus jõge mõista, põhja lugeda ja õigel hetkel kannatlikuks jääda.
Suvine ahvenapüük tundub lihtne. Kala on pea igas veekogus, spinningud, rullid ja silikoonlandid poes odavad ja internet pilgeni täis videosid, kus keegi järjest triibulisi välja sikutab. Tegelikkus ei ole peaaegu kunagi nii roosiline.
Kui rääkida Euroopa efektiivsetest kohapüügimeetoditest, kerkib vanemate ja kogenumate kalameestega suheldes ning erialast kirjandust lugedes ikka ja jälle esile üks nimi – Albert Drachkovitch. See legendaarne Prantsuse kalamees töötas eelmise sajandi keskel välja midagi revolutsioonilist, mis elab Kesk-Euroopa osavamate röövkalapüüdjate arsenalis edasi tänase päevani ning on live-sonarite ajastul uuesti tuule tiibadesse saanud.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
5
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele