Emajõe koha ei tule lihtsalt – Keio Kase kümme aastat õppetunde ja sajad väikesed õiged otsused
Emajõe kohapüügiga seoses räägivad meie kalamehed salajastest püügikohtadest, imehästi töötavatest lantidest ja püüdjatest, kes näivad igal suvel suuri kohasid justkui möödaminnes paati tõstvat. Keio Kase kümme aastat Emajõel on talle aga õpetanud, et edu ei otsusta üks legendaarne auk ega mõni eriline silikoonlant, vaid oskus jõge mõista, põhja lugeda ja õigel hetkel kannatlikuks jääda.
Loe AI kokkuvõtet
Alljärgnev artikkel tugineb Keio Kase poolt Kalastaja Kalaradari podcasti saatejuhile Rain Eralale antud rohkem kui tunni aja pikkusele intervjuule. Kalastajaga peetud sügavasisulises vestluses räägib Kase analüütiliselt nii oma eksimustest, õppetundidest kui ka põhimõtetest, mille najal on Emajõest saanud tema jaoks üks põnevamaid kohapüügi veekogusid Eestis.
Seotud lood
Suvine ahvenapüük tundub lihtne. Kala on pea igas veekogus, spinningud, rullid ja silikoonlandid poes odavad ja internet pilgeni täis videosid, kus keegi järjest triibulisi välja sikutab. Tegelikkus ei ole peaaegu kunagi nii roosiline.
Mis nippe kohaparadiisis püüdes kasutada?
Neid püüdjaid, kes kohaparadiisist Võrtsjärvest stabiilselt hästi suurt koha saavad, võib üles lugeda mõne käe näppudel. Mida nad teevad, et ikka ja jälle väga suuri kohasid tabavad?
2025. aastal tehtud uuringud näitasid, et Võrtsjärve võib endiselt pidada kohakalade paradiisiks. Kutselised kalurid püüdsid järvest kokku 128,3 tonni koha, mis on olemasolevate andmete põhjal suurim aastane saak järve ajaloos.
Kuidas lugeda veekogu ja saada kala oludes, kus haug on ettevaatlik
Haugipüük madalas vees esitab püüdjale küllaltki spetsiifilisi nõudmisi, seetõttu peavad paljud kalamehed selliseid paiku keerulisteks ja väheperspektiivseteks. Kogenud spinningumees aga teab, et just siit tulevad sageli hooaja kõige ilusamad saagid. Georg Semenovski jagab selles loos oma teadmisi ja kogemusi, kuidas madalad veed enda kasuks tööle panna.
Miks sõidavad Eesti kalamehed aina enam puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
6
Kormoranide pealetung muudab Eesti meresaarte linnustikku
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Miks saavad mõned kalad suguküpseks varem kui teised?
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele