Kalapüük sildade juures: kala leidmiseks õpi jõge lugema
Jõgedel asuvad sillad on ühed kõige huvitavamad ja kergemini leitavad kalakohad. Tundmatul veekogul alustavad paljud kalamehed püüki just sildade juurest ning põhjus selleks on lihtne: sild muudab voolu, loob varjepaiku, kogub toitu ja kujundab erineva sügavusega veealasid. Erinevalt teistest perspektiivsetest kalakohtadest, mille avastamine nõuab aega, on sillad lihtsasti leitavad isegi täiesti tundmatul veekogul. Enamasti asuvad kalade loomulikud peatus- ja toitumispaigad just sildade all ja lähedal.
Sildade alt ja lähedusest on võimalik püüda praktiliselt kõiki jões elavaid kalu – koha, ahvenat, haugi, turba, vimba, lutsu, latikat, särge, angerjat jpt. Sillad töötavad kalakohana sisuliselt aastaringselt – suvel otsivad kalad sealt varju ja jahedamat vett, sügisel kogunevad toitumisaladele, talvel hoiduvad sügavamate aukude ja aeglasema voolu lähedusse.
Seotud lood
Ülikerge UL-varustus võimaldab täiel rinnal nautida ka väiksemate kalade püüdmist. Sellise komplektiga on väga mõnus väsitada isegi ahvenat, väiksemat turba või säinast, jõeforellist ja haugist rääkimata!
Spinningupüügist rääkides mõtleb enamik kalamehi eelkõige haugile, kohale ja ahvenale. See on igati loomulik, sest traditsiooniliselt kasutaksegi spinningut ju röövkalade püüdmiseks landiga. Mõte spinninguga sihipäraselt särje, latika, vimma, säina jt valgete kalade püüdmisest võib esmapilgul tunduda kummaline, aga tegelikult on see täiesti võimalik ja tehtav. Ja mis peamine – ülipõnev!
Kuidas lugeda veekogu ja saada kala oludes, kus haug on ettevaatlik
Haugipüük madalas vees esitab püüdjale küllaltki spetsiifilisi nõudmisi, seetõttu peavad paljud kalamehed selliseid paiku keerulisteks ja väheperspektiivseteks. Kogenud spinningumees aga teab, et just siit tulevad sageli hooaja kõige ilusamad saagid. Georg Semenovski jagab selles loos oma teadmisi ja kogemusi, kuidas madalad veed enda kasuks tööle panna.
Praktiline juhend spinningumehele, kuidas püüda haugi eri aastaaegadel
Haug on Eestis üks populaarsemaid spinningukalu ning teda püütakse kogu avaveehooaja jooksul. Samas ei võta haug aasta läbi ühtmoodi hästi – ta ei seisa samades kohtades ega reageeri alati samadele lantidele. Kuidas aru saada, millal ja kust teda otsida ning milliseid lante kasutada? Selles artiklis vaatleme, mille poolest erineb haugipüük kevadel, suvel ja sügisel.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
5
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele