Säratulede nõue tekitab väikeste paatide omanikes pahameelt

Ilma erilise etteteatamiseta on novembris jõustunud väikelaeva kohustusliku varustuse määrusega väikeste paatide paadivarustuse loetelusse tekkinud kohustuslik kahe säratule nõue. See puudutab ka väikese plast- ja kummipaadi omanikku, kes Emajõel või Pärnu jõel lanti loobib või tonkat leotab. (Väikeste paatide all mõtlen aluseid, mis sõidavad merel kuni 5 meremiili ja sisevetel kuni 9 km kaugusel kaldast.) Arvestuslikult puudutab see muudatus ligi 40 000 registreeritud alusest umbes pooli (ca 20 000 alust). Kuna säratuli maksab ca 20 eurot ning selle kasutusiga on kaks aastat, koormab see rahaliselt eluvaldkonda suurusjärgus 400 000 eurot aastas.

Kuna säratulesid ei tohi seaduse järgi müüa igas külapoes ja neid ei tohi saata ka postiga, peab iga paadimees säratulede soetamiseks külastama spetsiaalset kauplust, kus müüjaks vastava koolituse läbinud töötaja. Teiste sõnadega peab enamik rannakalureid ja maainimesi selleks mõnda suuremasse linna sõitma. Kuna PPA ametnikud on viimaste nädalate jooksul aktiivsust üles näidanud ja usinasti nõude täitmist kontrollima hakanud, olen saanud kutselistelt kaluritelt ja harrastuskalastajatelt, kes praegusel ajal jätkuvalt vee peal käivad, toimuva kohta hulgaliselt tagasisidet. Seoses sellega on mul järgnevad küsimused.

RP: Uue väikelaeva kohustusliku varustuse komplekteerimise põhimõtted muutusid paindlikumaks: nüüd lähtutakse eelkõige kaldast kaugenemisest, mis aitab suurendada ohutust seal, kus see varem oli tagasihoidlikum, ning annab rohkem paindlikkust olukordades, kus kogu varustuse kaasavõtmine ei ole alati põhjendatud. Määrus annab väikelaevajuhile ka kaalutlusõiguse, ta ei pea piirduma üksnes minimaalse nõutud varustusega, vaid võib oma kogemuste ning konkreetse väikelaeva eripära põhjal kaasa võtta täiendavaid vahendeid, mida peab ohutuse tagamiseks oluliseks.

Eesmärk säratulede lisamiseks oli ohutuse tõstmine olukordades, kus udupasunat või käemärke pole kaldale kuulda või näha. Säratulede nõue suurendab võimalust, et teised vee peal liiklejad või kaldal olijad näevad hätta sattunud väikelaevajuhti ning saavad võimalusel aidata või abi kutsuda.

RP: Kaasasime määruse eelnõu aruteludesse aktiivsemaid väikelaevajuhtide koolitajaid, otsingu- ja päästetöödega tegelevaid ühinguid, erinevaid erialaliite ja väikelaevanduse eestkõnelejaid, nt Eesti Paadiomanike Klubi, ajakirja Kalastaja eestvedaja. (Ajakiri Kalastaja ei ole 2025. aastal säratuledega seotud aruteludes osalenud – toim.) Tagasiside andnud isikud pooldasid säratulede nõude kehtestamist. Määrusega seoses tekitas palju segadust väärarusaamade ja ebatäpsete tõlgenduste levik, mistõttu oleme püüdnud muutuste sisu selgemalt ja täpsemalt kommunikeerida.

RP: Statistikat ei ole tehtud ohutusvarustuse ühest elemendist lähtuvalt. Võetud on arvesse üldist pilti, kus leevendati mitmeid muid varustuse nõudeid ning anti otsustusõigus osade varustuselementide kaasamiseks väikelaevajuhile (nt triivankur, radaripeegeldi või lisatulekustuti). Oleme seisukohal, et säratulede nõue tõstab väikelaevade ohutust ning võimaldab teistel liiklejatel või kaldal olijatel näha hätta sattunud väikelaevajuhti, mis suurendab abi saamise võimalust ning kiirendab otsingu- ja päästetöödega tegelevate asutustel hädasolija märkamist.

RP: Praeguse väikelaeva kohustusliku varustuse määruse § 5 sätestab, et pürotehnikat peab hoidma veekindlas pakendis. Nii oli sätestatud ka eelnevas määruses. Vastav sobilik koht on vaja hoiustamiseks väikelaevas leida, parima sobiliku lahenduse leiab väikelaevajuht arvestades enda väikelaeva ehitust ja konstruktsiooni.

RP: Säratulede kasutamist ja selle käitlemist reguleerib lõhkematerjaliseadus (LMS). Pürotehnika käitlemine hõlmab endas mh ka pürotehnika hävitamist (LMS § 3 lg 4). Muuhulgas sätestab LMS § 33 lg 6, et laeva ohutusvarustuses kasutatava punase signaalraketi ja muu sarnase värvusega raketi kasutamine merel ning rannikul ohuolukorrata on keelatud.

Pürotehnilise materjali hävitamise nõuded on toodud majandus- ja taristuministri 17. augusti 2017. a määruses nr 45 „Pürotehnilise toote müügikohale, ilutulestiku korraldamisele ja pürotehnilise toote hävitamisele esitatavad nõuded“. Määruse § 3 lõige 3 sätestab, et mitteplahvatava pürotehnika toote hävitab pürotehnik. Seega on kohustus hävitada iganenud säratuli pürotehnikul. Täpsemat infot pürotehnika kohta saab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehelt. Täpsemad küsimused pürotehnika valdkonnas on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses.

RP: Keskkonnajalajälje vähendamine on riigile olulise tähtsusega. Sama tähtis on ka väikelaevajuhtide ohutus ja inimelude päästmine. Tulenevalt kaasamiste käigus tulnud ettepanekutest ning SAR-juhtumite kasvu trendist (võtsime määruse loomisel arvesse ka Siseministeeriumi tagasiside määruse eelnõule, kus selgitati ka, et otsingu- ja päästetööde maht on kasvanud viimase kolme aasta jooksul – 2022. aastal oli 191 juhtumit, 2023 oli 194 juhtumit ning 2024 oli 229 juhtumit) pidasime oluliseks säratulede nõude kehtestamise kõikidele väikelaevadele.

Kas on olemas ka analüüsimismehhanism, saamaks teada, kui suur osa säratuledest utiliseeritakse Eesti ainsas vastavat luba omavas ettevõttes Viking Life-Saving Equipment Estonia AS, ja kui palju tuleohtlikus seisundis pürotehnikat rändab otse olmeprügisse?

RP: Säratulede utiliseerimise statistikat meil kahjuks ei ole – sama põhjendus kolmanda punkti juures, et me ei tee otseselt statistikat ühest varustuselemendist lähtuvalt. Kindlasti ei tohi visata säratulesid lihtsalt vette või olmeprügisse. LMS § 33 lg 6 – laeva ohutusvarustuses kasutatava punase signaalraketi ja muu sarnase värvusega raketi kasutamine merel ning rannikul ohuolukorrata on keelatud.

RP: PPA jätkab kontrolli tegemist vastavalt senisele praktikale. Väikelaevajuht peab 5 meremiili (merel) või 9 km (sisevetel) raadiuses kaldast näitama edasi senisest vähem varustust (A ja B konstruktsioonikategooria väikelaeva puhul). Samas D või C* konstruktsioonikategooria puhul tuleb üle 5 meremiili või üle 9 km kaldast kaugenedes võtta elementaarse ohutuse tagamiseks kaasa rohkem tarvikuid.

Ainukese nõudena lisati säratulede omamise nõue kõikidele väikelaevadele sõltumata kaldast kaugenemisest. Väikelaevade kohustusliku varustuse nõuete ja PPA ressursi kasutamise vahel ei ole otsest seost. Kehtiva meresõiduohutuse seaduse kohaselt peab politseiametnik või Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik tegema järelevalvet sõltumata sõidupiirkonnast või kohustusliku varustuse nimekirjast (MSOS § 76 lõige 22).

RP: Säratulede nõudega olid nõus kõik arvamusrühmad, kes tagasisidet edastasid. Alternatiivina pakuti nt mobiiltelefoni kaasas kandmise kohustust, kuid seda ei saa meie kahjuks kehtestada. Lisaks tehti ettepanek muuta prožektor kohustuslikuks, kuid säratuled osutusid eelistatumaks, kuna need on alati kohe kasutusvalmis, samas kui prožektor sõltub patareidest või akust.

RP: Määrus jõudis eelnõude infosüsteemi kooskõlastamisele 11. märtsil 2025 ning saadeti eraldi veel arvamuse avaldamiseks Eesti Laevajuhtide Liidule, Eesti Paadiomanike Klubile, MTÜ Eesti Jahtklubide Liidule, Eesti Merepäästeühingule, Eesti vabatahtlikule mere- ja järvepäästele ning Päästeliidule. Laekunud arvamustega arvestati määruse loomisel nii palju kui võimalik.

Kuna määruse kaasamise raames toimusid pikad arutelud kohustusliku varustuse osas (säratulede, päästevestide ja sõidupiirkonna osas, kus osad kaasatud asutused soovisid veel rangemaid nõudeid kui praeguses määruse tekstis), otsustas Kliimaministeerium saata määruse veel järelkaasamisele. Järelkaasamise kaasatute hulgas olid aktiivsemad väikelaevajuhtide koolitajad, Eesti Purjetamise Liit, otsingu- ja päästetegevuse tegelevad ühingud ning väikelaevandusega seotud kõneisikud, sh väikelaevandusega seotud ajakirjandusega tegelevad isikud ja Facebooki väikelaevajuhtide grupi eestvedaja. Arvamused laekusid Eesti Purjetamise Liidult, otsingu- ja päästetegevusega tegelevatelt ühingutelt ning ühelt väikelaevajuhtide koolitajalt. Mujalt kahjuks arvamusi ei laekunud. Kõik arvamused leidsid, et säratulede nõue tuleks kehtestada kõikidele väikelaevadele. Nõue kehtestati leevendatud kujul, vanasti pidi olema A-, B- ja C- kategooria väikelaevadel kolm säratuld.