Paadi transportimise ja veeskamise ABC: kutselise vedaja tähelepanekuid
Paadi treilerile panek, transportimine ja veeskamine on tegevused, kus kohtab erineva pädevusega sooritusi alates asjatundlikkusest ning lõpetades täieliku amatöörlusega. Mida peaks nende asjade juures arvesse võtma ning mida tavaliselt valesti tehakse, kirjutab paarikümne aastase paatide transportimise kogemusega Koit Maarand.
Seotud lood
Suur kevad on kohe käes ja sellega koos saabub ka aasta oodatuim aeg meriforelliküttidele. Kohe, kui veed veidigi soojemaks lähevad, leiab iga merre ulatuva nuki otsast kalamehe või kaks, kes üritavad meie vete ühe ihaldatuma kalaga kontakti saada. Tihti on mereäär õigetes püügikohtades nii tihedalt rahvastatud, et hiljaks jäädes ei olegi kuskile minna. Just sellel – aga ka mitmetel teistel põhjustel – eelistan mina juba aastaid meriforelli püüda paadist.
Meie väiksemates sadamates ei ole paatide remontimisel ja hooldusel tekkiv reostus justkui mitte kellegi asi.
TÜ Eesti Mereinstituut koos Liivi Lahe Kalanduskoguga on tellinud nn ideaalse kaluripaadi modelleerimise võrgu- ja mõrramehele.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
5
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele