Meriforellipüük paadist: mine sinna, kuhu kahlates ei pääse

Ma pean end suhteliselt viletsaks merikapüüdjaks. Eestis käin meriforelli püüdmas vähe, peamiselt seetõttu, et elan Tartus ja merikapüük kui selline ei ole minu jaoks niivõrd atraktiivne, et selle pärast teise Eesti otsa sõita. Küll aga naudin väga reisimist ja eriti koos õngega. Taani poole hakkasin meriforelli kontekstis vaatama seetõttu, et mulle meeldib lendõngega punast kala püüda ning Taani rannik on ses osas täielik paradiis.

Meriforell on ihaldatud püügiobjekt nii harrastuskalastajatele kui rannakaluritele. Üldine arvamus on, et forellil on meie vetes lisaks headele elutingimustele turvaline elada ka seetõttu, et neid ei ohusta haigused, sealhulgas parasiidid. Kas see on ka tegelikult nii?

Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna ametnikud.

TÜ Eesti Mereinstituudi teadlased on teinud kindlaks, et Pirita jõkke kudema naasnud lõhede ja meriforellide arv on viimastel aastatel kordades väiksem kui merre laskunud noorkalade hulk lubaks prognoosida. Vähene kudejate arv viitab suurele väljapüügile mereelu perioodil. Kuidas olukorda parandada? Kalastaja ajas juttu TÜ Eesti Mereinstituudi lõheuurija Martin Kesleriga.

Sel aastal täienes Lucky Johni jigide valik uue tegijaga, mis end Pärnu jõel kohapüügil juba väga heast küljest on näidanud. Kui varem olid sihvaka kerega LJ Slick Shadid saadaval vaid harksabaga (Slick Shad-V), siis nüüd pakutakse neid ka klassikalise päkksabaga. Viimase nimeks on LJ Slick Shad Paddle.