Talikalastaja tõhus abimees – mootorkelk
Igal talvel tabab hulk kalamehi end mõttelt, et nii hea oleks omada mootorkelku – saad Peipsile minna, millal tahad ega pea ühegi pealevedaja järel ootama ning tema kalakohtadest püüdma. Sõidad ringi ja otsid ise need kõige suuremate ahvenate parved üles, olgu või Venemaa piiri äärest. Kohe aga tekib küsimus – milline see kelk peaks olema? Pole vahet, kas plaanis on osta uus või kasutatud kelk, alustuseks tuleb endale põhitõed selgeks teha.
Mootorkelgud jagunevad laias laastus kolme kategooriasse, milleks on kerged ja võimsad sportkelgud, touring- ehk matkakelgud ning töökelgud. Vaatleme neid kõiki lühidalt.
Seotud lood
Valmar Evert nägi internetis kolades motoriseeritud Soome kelku, võttis kätte ja tegi endale kah. Mida tal tarvis läks ja kui palju see kõik lõpuks maksis, sellest allpool pikemalt.
Loe, kuidas meister kala püüab!
Selles artiklis annab meisterlik võistluskalastaja Jaan Grents nõu, kuidas igaüks saab sportkalastamises kasutatavate nippide ja nõksude abil oma tulemuslikkust parandada.
Talvine kohapüük Pärnu jõe alamjooksul on muutumas aina populaarsemaks – Pärnusse sõidetakse kokku üle Eesti, et selle tujuka, ent ülimalt maitsva kalaga õnne katsuda. Kel kerkivad silme ette möödunud hooaja parimad võtupäevad, kes alles unistavad esimesest koha löögist. Alljärgnevas loos paneme kokku Pärnu jõele sobiliku püügikomplekti, millega koha jahtima minna.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
3
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
4
Pikim neelatud Võrtsjärve kala oli 70 cm pikkune angerjas
6
Viimased lood
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele