Alustuseks tuletab Päästeamet kõigile kala- ja paadimeestele meelde, et päästevestist on abi üksnes siis, kui vest on õnnetuse hetkel nõuetekohaselt seljas. Enamikele tundub niisugune manitsemine tüütu moraalilugemisena, aga reaalsuses upub igal aastal veekogudesse hulk inimesi, kellega tegelikult nii minema ei peaks. Kõik uppunud ei ole kaugeltki ainult paadimehed, vaid ka kaldalt kalastajad, kahlamispükstes spinningu- ja võrgumehed, hulljulged, kes ronivad esimesele jääle jne. Päästeamet paneb kõigile südamele, et kõige käepärasem ja odavam elukindlustus veekogule minnes on õigesti seljas olev korralik päästevest.
Paraku ei ütle täna seadusandja, milline on korralik päästevest. On vaid nõue, et veesõidukis peavad olema päästevestid kõigile paadis viibijatele. Samuti pole kusagil öeldud, kus päästevestid asuma peavad, mis tähendab, et need ei pea olema inimestel seljas, vaid võivad olla ka panipaigas. Seaduses on küll klausel, et päästevestid võiksid olla kergesti kättesaadavas kohas, aga see on juba tõlgendamise küsimus.
Milline on korralik päästevest ning kes ja millal seda kandma peaks? Sellele küsimusele käisin vastust otsimas Kunda päästekomandos, kus minuga vestlesid Päästeameti ennetustöö spetsialist Mikko Virkala ja Kunda Päästekomando meeskonnavanem Mait Penjam.
Kõige parem, lollikindlam ja levinuim on klassikaline kraega päästevest, mis on ka hinna poolest üks soodsamaid. Kraega päästevesti juures on tähtis, et see oleks õige suurusega ehk vestil märgitud kilode vahemik vastaks kandja kehakaalule. Teine oluline moment on see, kuidas kraega päästevesti kanda ehk vest peab õigesti seljas olema. Kõik lukud, nöörid, vööd ja pandlad tuleks kinnitada ning unustada ei tohiks ka jalge vahelt läbi käivat paela, mis peab olema omal kohal.
Kraega päästevesti kõige suuremaks plussiks on see, et niisugune vest hoiab vette kukkunu igal juhul pinnal ning tänu kõrgele ujuvale kraele püsib inimese pea niisuguses asendis, et hätta sattunu saab vees igal juhul hingata isegi siis, kui ta mingil põhjusel meelemärkuse kaotab. Kraega vesti suurimaks miinuseks on kohmakus – paljud kalastajad ja kalurid kurdavad, et selline vest segab liikumist ning et selles on ebamugav kalastada.
Kes klassikalist kraega päästevesti kandma peaks? Lihtne vastus oleks, et igaüks, kes vee peal (osadel juhtudel ka veekogu ääres) viibib, aga paraku see täna nii ei ole. Kraega päästevest on vaadeldavatest vestidest siiski kõige turvalisem ning seda peaksid igal juhul kandma lapsed, inimesed, kes vee ja ujumisega päris sinapeal ei ole ning need, kes paadiga veekogul või veekogu ääres üksi toimetavad.
Populaarsuselt teisel kohal on nn paukvest ehk balloonist täispuhutav vest. Sellised vestid jagunevad laias laastus kaheks – automaatselt täituvad ning manuaalselt (nöörist tõmmates) täituvad. Et automaatselt täituv vest ise avaneks, peab see esmalt sattuma 0,5 m sügavusele. Kõigil automaatvestidel on ka manuaalselt avamise võimalus. Manuaalse vesti peab käsitsi avama ehk inimene peab vettekukkumisel säilitama teadlikkuse ja teovõime.
Eesti elanikul tuleks paukvest igal juhul osta Eestist (s.t mitte üle interneti tont teab, kust), sest siis saab seda tõenäoliselt hiljem ka Eestis hooldada. Paukvestidel kilode vahemikku reeglina toodud pole, antud on vaid tõstejõud njuutonites. Paukvestid sobivad kõigile inimestele sõltumata suurusest, tuleb vaid raamistiku moodustavad rihmad õigele pikkusele reguleerida. Turul on saada ka suurendatud tõstejõuga paukveste, mis on mõeldud eeskätt töömeestele, kes kannavad ümber keha tööriistavööd.
Paukvesti suurimaks plussiks on minimaalsed mõõtmed, mistõttu ei sega selline vest peaaegu üldse liikumist ja kalastamist. Suurimaks miinuseks on aga asjaolu, et enne, kui vesti reaalselt tarvis läheb, ei saa päris kindel olla, kas see töötab või ei. Manuaalse vesti puhul peab õnnetusse sattunul jätkuma ka taipu ja südikust nöörist tõmmata, et vest avaneks.
Paukvesti peab vastavalt tootja juhendile teatud aja tagant hooldama ning seda saab teha vaid vastavas ettevõttes. Paukvest tuleb hooldusesse viia ka pärast avanemist ehk niisama lihtsalt seda kokku pakkida ja uuesti kasutada ei saa. Kui juhtub, et vees on vaja liguneda ja abi oodata mitu ööpäeva, kipuvad paukvestid ajaga ka tühjaks vajuma. Samas saab kõikidesse paukvestidesse manuaalselt õhku juurde puhuda.
Paukvest sobib kõige paremini kandmiseks neile, kes mitmekesi vee peal või vee ääres liiguvad ning kes veega sinapeal on. Siiski peab sellise vesti kandja arvestama, et häda korral võiks kõrvaline abi siiski käeulatuses olla.
Hetkel kuum
Kolmandale kohale asetan mõneti meelevaldselt sportvesti, mille seadusandja on täna samuti päästevestide nimistusse liigitanud. Selline vest aitab piltlikult öeldes ainult nina vee peal hoida ja neid kasutavad surfarid, veesuusatajad ja jetisõitjad ehk veespordi harrastajad. Reeglina kantakse seda vesti neopreenkostüümi peal; viimane tagab ise juba teatava ujuvuse. Kuna sportvestil puudub krae, ei hoia see vette kukkunu hingamisteid vabana. Sellist vesti kasutades eeldatakse, et kõrvaline abi on kohe võtta ning jõuab kiiresti kohale.
Sportvesti ainsaks plussiks on, et see segab minimaalselt sportimist ja päris põhja vajuda ei lase. Suurimaks miinuseks on aga see, et kui kannatanu peaks vette kukkudes kaotama teadvuse, siis ilma kõrvalise abita ta ellu ei jää.
Kes sportvesti kandma peaks? Veeohutuse seisukohalt tegelikult mitte keegi, sest hädaolukorras ei pruugi see aidata. Täna kannavad seda peamiselt sportlased, lootes oma headele füüsilistele võimetele, ujumisoskusele ja vajadusel abi lähedusele.
Lisaks nimetatutele on professionaalsete päästjate ja meremeeste tarbeks olemas ka kuivkostüümid ja kõikvõimalikud ujuvkombinesoonid, lisaks veel balloonist täidetavad eri mõõtu nn vorstid ja banaanid, aga seaduseandja silmis need päästevesti ei asenda.
Kui ma juba Kundasse tulin, et saanud Mait ja Mikko mulle demonstreerimata jätta, kui keeruline on vees päästevesti selga panna. Selleks sõitsime linnalähedase karjääri äärde, kus Mait korralikus kuivülikonnas märja protseduuri käsile võttis. Kõva pusimise peale sai ta vesti küll selga, aga ta oli seda enne korduvalt harjutanud. Kogu demonstratsiooni mõte oli selles, et tavainimene endale lihtsa vaevaga vees päästevesti selga ei saa. Kui ei usu, proovige suvel sooja veega turvalistes oludes ise järele! Seetõttu on õige päästevest juba paadisillal või kuival maal korralikult selga panna ja alles siis kalaretkele või paadisõidule suunduda.
Mait ja Mikko rääkisid, et mere ääres käies jälgivad nad tänu oma ametile paratamatult silmanurgast ka inimeste käitumist paatides ja pilt on suhteliselt kurb. Ülevas meeleolus ja ilma päästevestideta „kõvasid“ meremehi on näha üsna sageli. Kui veesõidukiga juhtub õnnetus, on kannatanuid tavaliselt rohkem kui üks.
Veel valmistab meestele muret see, et kui suures laevas on selge, kes on kapten ja kes vastutab, siis väikelaevas on kapteni mõiste üsna hägune. Võtame näiteks olukorra, kus kaatris on kolm 60-aastast purjus meest, kellest üks on paadi omanik, aga rooli on pandud äsja paadijuhiload saanud noor, 14-aastane tüdruk, kes on paadiomaniku lapselaps. Kui nüüd peaks juhtuma õnnetus, kes vastutab? Kuna tüdruk on 14-aastane, ei saa ta juba juriidilises mõistes vastutada, mis tähendab, et vastutus kui selline on väikelaevade maailmas hetkel täiesti hall ala. Samas kui keegi ei vastuta, ei saa keegi kedagi kohustada ka näiteks päästevesti selga panema.
Kuni seadusandlus ja vastutus on segane, lõpetan loo juba kõlanud selge mõttega: õigesti seljas olev päästevest päästab veeõnnetuse korral sinu elu!
Seotud lood
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele