Kalaradar, 21. nädal: vägevad haugid ja ahvenad, tuulehaug ja meriforell, latikapüük

Kevad annab võimalusi. Haug liigub madalasse ja muutub püütavaks. Küsimus pole selles, kas vees ujub kümnekilone kala – ujub küll. Küsimus on selles, kas sina oled õigel hetkel õiges kohas ja teed õiged otsused. Kalaradari podcastis võtavad kolmekordne maailmameister Ivo Sööt ja haugipüügivõistluse Lucky John Jerkfest peakorraldaja Erkki Mäeväli suure haugi püügi pulkadeks lahti ning teevad seda ausalt, otse ja ilma ilustamata.

30 aastat võrguga katsepüüke teinud Maaülikooli ihtüoloogia peaspetsialist Teet Krause avaldas 13. mail väikejärvede teadusuuringut tutvustades hulga andmeid veekogudest, kust temal on õnnestunud kõige suuremaid kalu saada. Sellest loost saad teada, millistest väikejärvedest on saadud meie teaduspüükide 30 suurimat ahvenat, haugi, latikat, linaskit ja särge ning 25 suurimat koha.

Selles loos tuleb juttu soomkaladest, kes on muidu söömiseks sobivad ja tegelikult ka väga maitsvad, aga kellest pindluude rohkuse tõttu eriti lugu ei peeta. Kuna pindluid fileest välja lõigata pole võimalik, tuleb need mingi nipiga pehmeks saada või siis nii väikeseks hakkida, et need enam söömist ei sega.

Vormsi saare ümbrus ja Läänemaa rannikumeri pakub häid võimalusi haugi püügiks kevadest hilissügiseni. Seda just tänu vaheldusrikkale rannajoonele, kus madalad lahesopid ja karitipud vahelduvad, hoides kinni sooja vett ning vajalikku söögipoolist.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.