Linaski kudemine toimub tõuklemise saatel
Juunis alustab kudemist matsakas ja maitsva lihaga linask (lad Tinca tinca), kelle üpris pikk pulmapidu ulatub vahel isegi augustisse.
Ent siin pole asi nii nagu latika puhul, kes koeb rühmiti, ühed varem, teised hiljem. Linaskil (ja paljudel teistelgi kalaliikidel) arenevad koetavad marjaterad küpseteks mitte kõik korraga, sünkroonselt, vaid n-ö portsjonite kaupa, nii et üks emaskala heidab kudemisperioodi jooksul marja välja mitu korda, üks küpseks saanud portsjon korraga.
Linaskil on tavaliselt 3–5 marjaportsjonit, nende vahele jääb nädal või pisut rohkem aega järgmise portsjoni valmimiseks. Niisiis võib linaskit pidada vägagi pulmalembeseks kalaks, kes kulutab selle tähtsa toimingu peale kogu sooja suveaja.
Linask erineb latikast ka rännuhimu puudumise poolest. Kui latikas ei pea paljuks ette võtta mõne- või mõnekümnekilomeetriseid pulmarändeid (näiteks Emajões ja Peipsis), siis linask näib eelistavat laulusõnu: „On kallis mulle kodupaik!“, püüdes kogu oma elu mööda saata üdini tuttavas jõekäärus või järvesopis.
Üht linaski iseärasust, mis teda eristab enamikust meie kaladest, võiks veel mainida. Nimelt saab pulmaikka jõudnud linaskitel sugupooli aastaringselt lihtsalt ja kindlalt eristada ilma kala lõhki lõikamata. Tuleb vaid heita pilk nende kõhuuimedele: isastel on nende uimede teine kiir palju jämedam kui emastel. Mainitud erinevust saab hõlpsasti kindlaks teha ka pimedas, selleks tarvitseb vaid kõhuuim võtta kahe näpu vahele.
Linaski kudemine toimub kuni meetri sügavuses vees taimestikutihnikus. Pulmalised on kaotanud kartuse ja ettevaatlikkuse, nad ei võta ka õnge, ujuvad ringiratast üksteist jälitades, risti-rästi tõugeldes ja aeg-ajalt veest välja hüpates. Koetud marjaterad kleepuvad veetaimede külge, nende haudeaeg on soojas vees lühike, harilikult vaid 3–4 ööpäeva. Koorunud eelvastsed on tillukesed (4–5 mm) ja algul üsna abitud, nad peavad esimesed elupäevad veetma taimede küljes rippudes.
Seotud lood
Tippspordi varjuküljed: kahekordne maailmameister ja neljakordne MM-hõbe räägib kalapüügist, võistlustest, eetikast ja inimloomusest.
Enimloetud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele