Söödavaria: sõnnikuuss on universaalne maius paljudele kaladele
Sõnnikuuss on universaalne õngesööt, mis on võlusõnaks peamiselt latika, linaski, ahvena, kogre ja säina õngitsemisel, aga ka paljude teiste kalade püügil.
Võrreldes tavalise mullaussiga on sõnnikuuss üks õige hõrk ja isuäratav suutäis – ajage konksu otsa 2–4 vilkalt vingerdavat punast sõnnikuussi ja võite olla kindlad, et ükski lai latikas või küürselgne ahven ei suuda niisugusest maiuspalast mööda ujuda. Kui aga soovite latikapüügil kaladele pakkuda pidupäevagurmeed, lisage sõnnikuussipuntrale veel ka mõned kärbsetõugud!
Kui algab tonkapüügihooaeg, võib öösiti linnade muruplatsidel ja haljasaladel, aga ka surnuaedades kohata taskulambiga tegelasi, kes, pea maas, midagi otsivad. Need on kalamehed, kes korjavad ööusse.
Kooreüraski vastsed on tänapäeval konksusöödana sisuliselt unustatud. Sellegipoolest on neid kasulik teada ja tunda, et näiteks juhul, kui muu sööt püügi käigus otsa lõpeb või mingil põhjusel hukka saab, aga kala võtab nagu pöörane, oleks võimalik loodusest asendust leida.
Kui jõe ääres muu konksusööt otsa lõpeb või kärbsevastsed liiga kauaks päikese kätte jäädes ära nukkuvad, heida pilk kaldaäärsesse vette. Peaaegu kindlasti leiad sealt puruvanasid, mis toimivad konksusöödana vähemalt sama hästi.
Õngitsemine ka kärbsetõuk käivad tänapäeval käsikäes nagu sukk ja saabas, sest tegemist on kalameeste seas enimkasutatava konksusöödaga. Levinud on ka kärbsevastsete lisamine peibutussööda sisse, eriti võistlusõngitsejate seas – tavaliselt annab see võimsa turboefekti!