Lepiti kokku 2026. aasta püügivõimalused Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni istungil lepiti mõlema riigi teadlaste ettepanekul kokku püügikvoodid ja püügikorralduse 2026. aastaks.

Foto: Aimar Rakko

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni 51. istungi toimus 17.–20. novembril Zoomi keskkonna vahendusel Venemaa eesistumisel. Nagu tavaks, lepiti mõlema riigi teadlaste ettepanekul kokku püügikvoodid ja püügirežiim 2026. aastaks. Eesti delegatsiooni juhtis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude valdkonna juht Herki Tuus.

„Sarnaselt mullusele arutati vaid küsimusi, mis puudutavad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamist ja heaperemehelikku majandamist. Eesti jaoks on oluline vältida olukorda, kus Vene Föderatsioon kehtestaks kvoodid ühepoolselt ning püüaks välja liialt suure osa ühise järve kalavarudest. Kvootide väljapüüdmisel on Peipsi järvel kalapüügi väärtus esmakokkuostuhindades ligikaudu viis miljonit eurot, mis on oluline sissetulekuallikas paljudele piirkonna inimestele,“ rääkis Eesti delegatsiooni juhtinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude valdkonna juht Herki Tuus.

Peipsi järve kalastiku looduslikud tingimused on viimastel aastatel olnud väga muutlikud ning soosivad pigem järve külmaveelisi kui sooja- ja parajaveelisi kalaliike. Järgmisel aastal on Eesti kaluritel võimalik püüda Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedest kokku 2981 tonni kala, mis on 400 tonni võrra vähem kui sel aastal.

Koha püügimahtu suurendatakse

Koha kui järve tähtsama töönduskala viimaste aastate põlvkonnad on olnud arvukad ja varu seisund stabiilselt hea, mille tõttu suurendatakse võrreldes käesoleva aastaga koha püügimahtu tulevaks aastaks 255 tonni võrra, kokku 1025 tonnini.

Rääbise püügikvoot jääb samaks

Järgmisel aastal jääb rääbisekvoot samaks kui käesoleval aastal ehk 15 tonni ning rääbist tohib püüda 21. juunist 20. augustini.

Siia- ja tindipüük on jätkuvalt keelatud

Nagu ka käesoleval aastal, on 2026. aastal keelatud siia- ja tindipüük, sest nende liikide varud ei ole paranenud. Tindivaru vähenes võrreldes eelneva aastaga oluliselt, kuna tint on järves toiduks arvukatele röövkalade noorjärkudele.

Ahvenat ja latikat saab püüda vähem, haugi rohkem kui tänavu

Järve tähtsuselt teist töönduskala, ahvenat on järgmisel aastal võimalik püüda vaid 450 tonni, mis on 470 tonni võrra vähem kui sellel aastal. „Ahven on tulevikku vaadates tõeline murekoht ja mitte ainult Eesti poolele,“ selgitas Tuus. Põhjuseks on järelkasvu puudumine viimasel paaril aastal.

„Tagamaks kindluse, et me ahvenvaru juhuslikult ei alahinnanud, lepiti kokku, et varu hinnatakse üle tuleva aasta esimeses pooles. Juhul kui ahvenakvoodi muutmine osutub põhjendatuks, siis saab seda teha veel ka järgmise aasta jooksul. Mõnekümne tonni ulatuses on võimalik ahvena kvoodi järsku langust leevendada sellega, et meil on võimalik püüdmata ahvena kvooti käesolevast aastast järgmisesse üle kanda,“ lisas ta.

Latikavarud on endiselt heal tasemel ja Eesti poolel on võimalik seda püüda 820 tonni ehk 230 tonni võrra vähem kui eelmisel aastal. Haugivaru on stabiilne ja seda on võimalik püüda 135 tonni ehk 15 tonni rohkem kui tänavu.