Üle 15 aasta laagerdunud mõttest sündis klassikaline lendõngerull
Madis alustas lendõngepüügiga juba 1997. aastal. „Ratsisin ühe Nevskaja rulli lendõngerulliks ja tegin sellele rullikatted. Aga soov teha normaalne lendõngerull keerles siiani peas,“ ütleb mees asja kohta ise. Sealjuures oli Madise idee teha oma kätega valmis mitte lihtsalt mingi rull, vaid kõigi lisadega, ent samal ajal kerge, stiilipuhas ja väikeste mõõtmetega klassikaline lendõngerull, mis koosneks omavahel sobivatest materjalidest. Ritv, millele see külge kruvida, oli meistril varasemast ajast juba olemas ja seda koos eelnevate aastate jooksul valminud korraliku puidust vutlari ja teiste ridvakomponentidega.
Seotud lood
Kui püüda hinnata iga kalamehe jälge kalastusmaastikul, on Madis Messimas jätnud selle vaieldamatult oma erakordsete käsitööoskustega ning algusest lõpuni oma kätega valmis tehtud lendõngevarustusega.
Tartu mees Toomas Hango (58) on Kalastaja püsiautor, kes on aastaid vedanud Kalastaja lendõngerubriiki. Emajõelinna kalamehed teavad Toomast eeskätt kui fanaatilist lendõngitsejat, ent kalapüügipisikuga nakatus ta hoopiski Piirissaarel, kui lapsena isa ja onudega Peipsil kalal käis.
Talv on parim aeg lendõngeputukate sidumiseks, eriti aga sellega alustamiseks. Kuna kaubanduses pakutav materjalide hulk on täiesti hoomamatu, on järgnev lugu mõeldud eelkõige neile, kes alles plaanivad putukaid siduma hakata või teevad selles esimesi samme.
Mida silmas pidada, et lendõng ja selle nöör üksteisega hästi läbi saaks ning kalamees püüki naudiks?
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
2
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Viimased lood
Pikim neelatud Võrtsjärve kala oli 70 cm pikkune angerjas
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele