Õngitsemine ka kärbsetõuk käivad tänapäeval käsikäes nagu sukk ja saabas, sest tegemist on kalameeste seas enimkasutatava konksusöödaga. Levinud on ka kärbsevastsete lisamine peibutussööda sisse, eriti võistlusõngitsejate seas – tavaliselt annab see võimsa turboefekti!

- Kärbsetõugud on täna lepiskalade püügil enimkasutatav konksusööt.
- Foto: Ralf Mae
Kui noorena kalapüügiga tegelema hakkasin, tuli kärbsetõuke ise kasvatada. Midagi keerulist selles polnud – panid kuhugi silme alt väljas olevasse paika natuke kalu või juba kergelt lõhnavat liha ja kohe olid porilased platsis. Mõne aja pärast, kui munadest olid arenenud tõugud ning need parajalt pontsakaks kasvanud, tegid südame haisu osas kõvaks, korjasid tõugud kokku, raputasid peale saepuru või liiva ja panid jahedasse kohta. Olemas!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui jõe ääres muu konksusööt otsa lõpeb või kärbsevastsed liiga kauaks päikese kätte jäädes ära nukkuvad, heida pilk kaldaäärsesse vette. Peaaegu kindlasti leiad sealt puruvanasid, mis toimivad konksusöödana vähemalt sama hästi.
Kui kevadel Pärnu jõel tonkadega vimmapüük pihta hakkab, ostetakse lühikese ajaga krevettidest lagedaks mitte ainult Pärnu, vaid ka lähedalasuvate maa-toidupoodide külmletid.
Kooreüraski vastsed on tänapäeval konksusöödana sisuliselt unustatud. Sellegipoolest on neid kasulik teada ja tunda, et näiteks juhul, kui muu sööt püügi käigus otsa lõpeb või mingil põhjusel hukka saab, aga kala võtab nagu pöörane, oleks võimalik loodusest asendust leida.
Kevadeti näeb veekogude ääres hästi palju ebaefektiivset õngitsemist, eriti just püügiriista valiku ja komplekteerituse osas. Järgnevalt teemegi juttu õngeritvadest ja sellest, kuidas teha eri oludesse sobivaim valik.
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.