Legendaarseid lante: Bernhard Bernsteini kalastusspordi tarvete firma toodang esimeses Eesti Vabariigis
Bernhard Bernstein oli esimeses Eesti Vabariigis lantide valmistamisega tegelenud käsitöömeister. Tema valmistatud lante on säilinud vähe ning enamik nendest on tänaseks kollektsionääride kogudes.
Kuigi esimeses Eesti Vabariigis oli kalasport jõudsalt jalgu alla saamas ja üle Eesti oli riik alustanud suures skaalas veekogude hallata andmisega kalaspordiorganisatsioonidele, teame me häbematult vähe nii 1920–30ndate aastate kalastusfirmadest kui ka kaubandusvõrgus saada olnud tootevalikust. Ajalehtedes polnud leida isegi teemakohaseid reklaame, Ajalooarhiivis, on leida vaid paar-kolm säilikut paari kalastustarvete poe kohta. Mis puutub kalasporditarvete tootmisse Eestis, siis ainsa vähegi eristuva erandina tuleb mainida Tallinnas tegutsenud Bernhard Bernsteini kalastussporditarvete firmat, kus tegeleti eeskätt lantide tootmisega. Andmeid firma toodangu kohta on võimalik saada vähemalt kahe kataloogi kaudu, mis pärinevad aastaist 1936 ja 1939. Võimalik, et neid on välja antud ka teistel aastatel.
Seotud lood
Aastaid tagasi tootmisest maha võetud Stormi Sub Warti hindasid meie rannikumere haugipüüdjad sedavõrd kõrgelt, et tellisid neid mudeleid kalli hinna eest USA internetipoodidest.
Mepps tähendab meie jaoks reeglina ikka lipplanti ja enamasti on selleks landimudel Aglia. See on maailma müüduim ja kasutatuim lant. Lipplant ise ei ole liiga uus leiutis; USA-s patenteeris esimesena lipplandi mudeli Julio T. Buel aastal 1856.
Rapala Original on lant, mida on meile serveeritud kui uue ajastu algust landitootmises. Tegelikkus on siiski selline, et maailmas, esmajoones USA-s, toodeti erinevaid vabinalante juba ammu enne Lauri Rapalat, ehkki ükski neist ei saanud nii hullupööra kuulsaks.
Eesti landiturul on viimastel aastatel kindla kodu leidnud Rootsi pöörlevad landid firmalt Myran. Firma nimi tähendab rootsi keeles sipelgat ja seda näitab ka firma logo, millel on sipelga pilt. See nimi kajastabki just üht Myrani pöörlevate lantide põhiomadust – väga ergast, sipelgalikult närvlikku ja kiiret lapaka pöörlemist, mis oma freneetilise närvilikkusega ärritab sageli üles ka kõige tuimema kala.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
1
5
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele