Kalaradar, 47. nädal: fantastiline meriforell, suursaarte kalaolud, Pärnu jõgi, suur kormoranide uuring

Kormoranide mõju sisevete kalavarudele on olnud arutlusteemaks juba pikemat aega, kuid seni on puudunud täpsed andmed nende toitumiseelistuste kohta. Just seda teadmislünka on viimastel aastatel püüdnud täita Eesti maaülikooli teadlased.

Viimasest Kalastajas tehtud merikalantide ülevaatest on möödas mitu aastat ning vahepeal on turule tulnud mitmeid uusi ja väga huvitavaid meriforellilante. Uute lantide testimine on alati korralik väljakutse, kirjutab seitsme kodumaise landimeistri toodangut katsetanud Kevin Sepp.

Eesti, Soome ja Rootsi ühendavad jõude, et lisada kormoran Euroopa Liidu linnudirektiivi (2009/147/EÜ) II lisasse ehk jahilindude nimekirja. Kuna sellisel juhul saaks iga riik kehtestada üldised jahi- ja ohjamisreeglid ilma iga kord Euroopa Komisjonilt luba küsimata, avarduksid oluliselt kormoranide arvukuse piiramise võimalused.

Sügiseti juhtub vahel ikka, et kalajumal annab mitu nädalat korralikku meriforellisaaki ja siis tüütab ükskõik mil moel soolatud punane lõpuks ära. Umbes sellises situatsioonis olin ka mina ühel novembrikuu laupäeval, kui Aegna saare taga lanti loopimas käisime.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.