Kalaradar, 45. nädal: palju väikest meriforelli, suured Muhumaa ja ilusad Peipsi ahvenad, haugipuder meres, Pärnu jõgi, Hiiumaa lest

Kalagiid Timo Tintse on viimase aja suhtelist tuulevaikust ning paadist püügiks sobivat sooja ilma korduvalt ära kasutanud ja meriforellijahil käinud. Tallinnast itta jäävates püügikohtades õnnestus paatkonnal pühapäeval saada kuus alamõõdulist meriforelli. „Üks tundus mõõdus olevat, kuid kahjuks pääses otsast,“ rääkis Tintse Kalastajale.

Päev hiljem, esmaspäeval, andis Juminda kandis tehtud neljatunnine püügisessioon tulemuseks kaheksa alamõõdulist kala ning taas pääses üks kobedam kala pakku.

Teisipäeval osales Tintse Tallinna lahel Katariina kai lähistel videovõtetel. Et filmimine sai oodatust varem valmis, tekkis võimalus kolmveerand tundi kalastada. Seda tehti Paljassaare poolsaare tipus ning loetud minutite jooksul saadi sealt seitse alamõõdulist kala. Üks neist, heas konditsioonis ja äralõigatud sabauimega ning hõbedane „soomlane“, oli vaid 5 mm alla mõõdu.

Neljapäeval, 6. novembril, õnnestus Tintsel Tallinnast ida poolt saada üks 52 cm pikkune meriforell, kala võttis rohekat käsitöö-inliner’it.

„Väikest kala on viimasel ajal arvukalt, seda räägivad paljud,“ ütles Timo Tintse oma viimase aja forellilkäikude kokkuvõtteks. „Vesi on veel väga soe, vähemalt 8–9 kraadi. Harilikult on meri novembri alguses ikka mõne kraadi võrra külmem. Aga nüüd peaks tuul põhja keerama ja jahedamaks minema, küll see suurem kala ka millalgi randa tuleb!“

Suurem osa tabatud kaladest olid Tintse sõnul madalamate ja tumedama põhjaga platside peal. Kala saadi nii rohekate, oliivi- ja vasekarva inliner’ite kui ka hõbedaste plekklantidega.

Aga ahven, kuidas see võttis? „Ahvena leidsime üles õhtupoolikul. Kala oli ilus, suuremad küündisid 900 g kanti. Ka ahvena kohta saab ütelda, et need võtsid sisuliselt kõike. Saime nii 10 cm-se silikooni kui ka pöörleva landiga. Haugipüügi käigus saime mõned ahvenad ka slider’iga,“ lisas Vänto.

Hiiumaal on viimasel nädalal olnud põhilisteks püügikaladeks meriforell, lest, haug ja räim. Kalurite võrkudesse jääb jätkuvalt säinast.

Kärdlas Hiiu Viikingi kalastus- ja paaditarvete kauplust pidav Taido Elmi ütles neljapäeva õhtul Kalastajale, et viimase nädala kõige kuumem teema saarel on olnud meriforell. „Meriforell on lõpuks kaldasse tulnud ja teda saadakse nii võrkude kui spinningutega. Möödunud nädal oli täielik merikanädal – kes sai elu esimese, kes uue rekordi, kes niisama ilusa kala, ja neid saajaid oli palju. Põhiline merikapüük käib praegu Kõpu poolsaare ümber,“ rääkis ta.

„Lestaga on hetkel samuti väga hästi, korralikke saake saadakse nii võrkude kui tonkadega. Võib öelda, et sel nädalal ongi poes olnud kaks põhilist müügiartiklit – merikalandid ja tonkarakendused. Haugi tuleb täitsa normaalselt aeglase mänguga landi peale, nüüd läks jälle natuke soojemaks kah. Räim on sadamakastides olemas, aga võtab kuidagi tujutult ja loiult, mulle tundub, et ta tahab natuke päikesepaistet, siis muutub kohe aktiivsemaks. Võrguga tilgub ka ahvenat ja siiga, aga need on n-ö loetud pead. Ja säinas on kalurite võrkudes tagasi. Eks ta siiapüüki segab ikka päris korralikult, see on selge.“

Hanno Kask ütles neljapäeval Kalastajale, et käis viimati Hiiumaal haugi püüdmas pühapäeval. „Haug võtab praegu veel väga hästi. Meie läksime seekord peale Hellamaalt ja saime limiidid üsna nobedalt täis. Haug passis hästi madalas ja võttis kõige paremini plekki, aga kõik kalad olid suunurgast kinni. Kaaslane ütles, et pole elu sees nii lühikese ajaga nii palju kala saanud,“ muljetas Kask. „Lesta saadakse praegu tonkadega meeletult, väga ilusad saagid on. Räime tuleb kah hästi, aga mitte päris kogu aeg – vahepeal tundub, et kala kaob justkui mingiks ajaks ära, et siis jälle naasta. Kraavidest püütakse vahelduva eduga ahvenat ning säinast õngitsetakse kah. Praegu on see aeg, kus säinas õnge võtab!“

Emajõel on viimane nädal olnud kalapüügi mõistes taas vaikne ning kalamehi käib jõel vähe.

Alan Priidel Tartu Vobleri kauplusest ütles neljapäeva õhtul Kalastajale, et Emajõe ülemjooksult tilgub endiselt latikat. „Ise käisin Verevi kandis eile (kolmapäeval – toim) enne ja pärast tööd, sain tonkaga kokku seitse latikat – viis tükki hommikul enne tööd ja kaks õhtul, pärast tööd. Suurim oli täitsa ilus, 2,150 kg. Pildusin Deeperit kah, pimedas on latikat all väga palju, aga passib vastu ranti ja on pigem passiivne. Päevavalges liigub minema, siis on vaikus, aga õhtul tuleb jälle tagasi. Põhipüük käibki praegu pimedas. Püüdjaid on üsna palju, eilegi jäi minust kolm autotäit rahvast maha – kõik lätlased. Kummipaadimehi oli kah peal, läksid ööseks kuskile allavoolu. Jõekallas on väga porine – ole nii hoolikas kui tahad, lõpuks oled ikkagi üle pea poriga koos!“

Tartus Kalastussport.ee kauplust pidav Sten Urbanik ütles, et tema kliendid viimase nädala jooksul Emajõe kohta midagi huvitavat pole rääkinud. „Vesi on jões jälle tõusnud, haugi saadakse trollides kehvemini kui varem. Ülevalt otsast pidid tonkadega saama kuigi palju latikat. Kõige rohkem käiakse praegu üldsegi Lõuna-Eesti väikejärvedel, sealt tuleb ilusat suurt ahvenat.“

Indrek Lanno Tartu Jahikalast ütles reede hommikul Kalastajale et viimasel nädalal on poe kliendid üle tüki aja rääkinud jälle kohadest. „Juttude põhjal on ülemjooksult saadud trollingu käigus koha ja ka altpoolt võeti eelmisel nädalavahetusel silma järgi 5–6-kilone sudakas. Klient juhtus mööda sõitma, kui see kala paati saadi. Haugi tilgub trollides kah, mina ei julge küll öelda, et veetaseme tõus kala suu kinni oleks pannud,“ rääkis ta. „Põhiliselt käivad kliendid praegu ikkagi Peipsil, kui ilma vähegi on. Ise käisin möödunud nädalavahetusel Varnja all ja sain pika lipsuga ahvenat päris kenasti. Kuuldavasti saadi ilusaid saake ka Kallaste kandist ja mujaltki. Praaga kivide pealne ja selle ümbrus oli viimasel nädalavahetusel korralikult paate täis, ju nad sealt kah midagi said.“

Peipsil püütakse veel ahvenat, aga aktiivse kalaparve leidmine või aktiivsushetke tabamine võtab aega ja nõuab head eelinfot.

Sten Urbanik Kalastussport.ee-st rääkis Kalastajale, et käis viimati Peipsil möödunud nädalavahetusel, läks taas peale Vasknarvast ning püüdis kümnekonna kilomeetri kaugusel kaldast. „Kuni lõunani oli võtt parem, siis tuli rohkem suuremat kala, pärastpoole läks mõõt väiksemaks. Kõige paremini võttis seekord 4-tollist Keitechi Easy Shinerit, aga päeval muutus sellega püük tüütuks, sest siis hakkas ahven jigisid lõhkuma ja sabasid otsast hammustama. Värvidest toimisid sinakad ja lillakad toonid. Sõber proovis ka pika lipsuga püüki, aga mingit vahet polnud, näris kõike. Kokku võtsime kahepeale ära u 25 kg valitud ahvenat. Suurimad olid seekord umbes poolekilosed ning 300–400-grammiseid oli kah mitmeid. Päris suuri aga polnud seekord ühtegi. Vasknarva sadama parkla oli hommikul autosid ja treilereid täis, aga nii kaugel, kui meie püüdsime, oli vaid paar alust. Kalda pool oli paate rohkem, sealt saadi kah ahvenat, aga mitte nii hästi.“

Ossuli rakendusel oli pikk, umbes meetrine lips, 21-grammine tina oli ca 30 cm-se külglipsu küljes. Kõige paremini toimis Imre Ossuli sõnul 3–3,5-tolline Fanatiku lillat värvi Larva. „Minu jaoks oli uudiseks, et ka Selecti lõhnastatud, 4-tollised harksabad toimisid pika lipsu otsas täiesti rahuldavalt,“ lisas ta. „Huvitav oli ka see, et kui sõitsime vöörimootoriga vaiksel käigul, nii umbes 1 km/h, võttis kala paremini kui ühe koha peal ankrus olles. Mängitasime peamiselt klassikalisel moel, 2–3 kiiret vändapööret ja paus, ja siis kordasime. Kala oli täitsa põhjas ja võrdlemisi passivne, ahvenatel olid kõhu all kaanid. Ekraan kala eriti ei näidanud. Raske tinaga tuli vastu kive „kolistada“, siis kala aktiveerus. Head olid sellised kohad, kus aeg-ajalt jäi konksu külge väikeseid järvekarpe, ahven paistis olevat just sellistel platsidel,“ jagas Ossul oma läinud nädalavahetuse kogemust. Rohkem infot kasutatud rakenduse detailide kohta saad soovi korral vaadata sellest videost.

Laupäeval Kalli jõge Peipsi järvega ühendavas kanalis ahvenat püüdnud Igor Rõtov ja Andrus Vaher said mõnikümmend normaalses mõõdus ja suure hulga väikeseid ahvenaid. Püüti kergemapoolsete, 5–8 g kaalunud jigidega. Peibutise kujul ja suurusel ei olnud erilist tähtsust, kui kala hooti võttis, siis kõike.

„Paate on jõe peal lolluseni, enamus mehi püüab dropshot’iga koha ja ahvenat. Koha on olnud viimastel päevadel normaalse võtuga, suurem kala sööb kenasti. Tuttav on just praegu peal, hetk tagasi rääkisin, ütles, et koha reageerib täna väga hästi – kui leiad ja üritad püüda, võtab kohe ära. Väikest koha on lõiguti hästi palju, üks tuttav sai sel nädalal kaldalt 40 koha, aga mitte ükski polnud mõõdus. Samas kes viitsivad otsida ja mõistavad püüda, saavad ka suurt!“

Võistluskalastaja Mikk Rohtla käis Pärnus teisipäeval ning kirjutas Salmo Facebooki lehel järgmist. „Tundub, et kätte on jõudmas see kõige magusam aeg kohapüügiks Pärnu jõel, kus kala saab kenasti nii tavajigi kui ka dropshot-rakendusega. Mina püüdsin seekord dropshot’iga ning parim kaugus tinast landini oli umbes 80 cm. Tina kaalus 20 g. Kõige paremini toimisid seekord rohelistes toonides landid, eriti Lucky Johni Slick Shad V-d, millega sain just suuremat kala. Hästi töötas ka roheline punase sabaga Lucky Johni Red Tail. Kui kala üles leidsin, toimus võtt pea iga viskega ning kala tuli järjest. Paadist käis läbi 8–9 mõõdulist ning palju väiksemaid kohasid. Koju võtsin seekord kaasa neli koha.“

Landimeister Eduard Teras käis Pärnus teisipäeval ning sai kala küll, aga ütles, et lootused olid mõnevõrra suuremad. „Üritasime püüda ahvenat, aga nagu ikka, võttis eile ja üleeile, aga sel päeval pipardas. Sain kokku 5–6 kg ahvenat, kaaslane 3–4 kg. Esimese poole päevast rändasime ringi ja otsisime kala, aga kui lõpuks Japsi alt üles leidsime, oli kell juba palju. Muidu oli selline kahekaupa noppimine ja mõnest ankrukohast ei saanud üldse midagi. Kõige paremini toimis passiivne sööt ja mootoriõli värving, mina sain enamuse oma kaladest Jig rig’i ja Fanatiku Larvaga. Tundus, et kala tahtis mööda põhja lohisevat sööta; mingit löögiga võttu ei olnud, ahven korjas jigi vaikselt põhja pealt üles, ridvaots ainult vaevu liikus. Keskmine kala mõõt oli u 150 g. Suurim ahven oli poolekilone, aga selliseid oli vaid üks,“ rääkis ta.

Edi sõnul on aktiivse ahvena leidmiseks praegu vaja ka õnne.„Ühe mehega jäime õhtul paati välja võttes lobisema, selgus, et ta oli püüdnud meist napp paarsada meetrit ülesvoolu, aga sai ahvenat palju paremini, nii 8–9 kg. Sõudebaasi juures oli seekord vast kõige rohkem paate koos, mujal vähem. Muulide juures polnud kedagi. Meie püüdsime enamuse ajast Japsi all, seal oli koos meiega ehk kuus paati. Üldse nägime päeva jooksul ehk 30 alust. Osad panid juba lõunast asjad kokku ja läksid minema. Ju siis oli ikkagi kehv võtupäev.“

Ralf Mae käis laupäeval Heiki Kuluga sisemaal microjigiga ahvenaid püüdmas ja muude kalade seas õnnestus tillukese jigi otsa saada üks õige pirakas haug. „Umbes kümmekond minutit kulus, et see ülikerge varustusega ära väsitada. Lõpuks ujus ikkagi taimede vahele ja jäi sinna kinni, aga nii, et selg oli veest väljas. Hakanuks natukenegi rabelema, tõmmanuks liini ilmselt puruks, aga oli selleks ajaks juba nii küpse omadega, et isegi kahvas ei jaksanud enam lõhkuda. Koos kahvarõngaga kaalus kala 5,3 kg. Ei teadnudki, kas rõõmustada või kurvastada, aga ahvenaparve ajas selle haugiga mässamine igatahes laiali ja pärast me sellest kohast enam kala käima ei saanudki,“ rääkis ta. „Kapten Heikit tuleb tunnustada oskusliku käitumise eest, sest ilma teise kätepaarita seda kala vaevalt kätte oleks saanud. Kord ujus ta paadi alla, kord vöörimootori taha ja lõpuks oli taimedes kinni, nii et kaaslasel oli pidevalt tegemist. Selline piiri peal venitamine oli, nööril on pakendi põhjal tõmbetugevust 4,7 kg, aga seekord oli õnne.“

Kalastaja sõber Peep Männil käis taas Pärnu jõe keskjooksul ahvenat püüdmas ja ütles, et võrreldes nädalatagusega oli viimatine käik mõnevõrra parem, aga kala ilmselgelt pirtsutas. „Vesi oli jões endiselt kõrge, tavaliste lühikeste kummikutega klaaris suure hädaga ära, aga tore ei olnud. Ahvenad leidsin üles ainult ühest kohast, aga võtt oli vilets – loobid ja loobid, ei midagi; tahad juba edasi liikuda, aga siis saad jälle ühe. Kala oli sügavamas vees ja aeglases voolus, madalamas vees ei olnud ainsatki kontakti. Kõik kalad tulid pruuni 2,4-tollise Lucky Johni Tiogaga. Ja haugi sain alles päris õhtul, vastu pimedat.“