Kust otsida sügisest haugi?

Suur haug pakub unustamatu püügielamuse, mis jääb meelde aastakümneteks. Kalastaja uuris trofeehauge jahtivatelt kalameestelt, et kuidas neil õnnestub ikka ja jälle hiiglaslikke veehunte tabada.

Ajaloolane Kalle Kroon on laiemale avalikkusele tuntud kui landikollektsionäär, elav forellipüügi entsüklopeedia ning kompromissitu forellivete eest seisja. Kalastaja palus Kallel oma põhjatutest landivarudest välja otsida need mudelid, millega ta haugi püüab või millel on rääkida oma eriline lugu.

Landimeister Eduard Teras on rohkem tuntud kui forelli-, koha- ja ahvenapüüdja, aga kui aega ja võimalust, käib ta kimbutamas ka haugi. Vetehunti püüab Edi peamiselt omavalmistatud lantidega. Tema lemmikkoht haugipüügiks on meri, eriti läänerannik, ka veel püüab ta Suur-Emajõel ja ka mõnedel väiksematel sisemaa jõgedel. Meres käib püük enamasti kahlates ja madalas vees, Emajõel trollides ja sisemaa jõgedel nii kaldalt kui ka vees kahlates. Kalata Edi haugipüügil üldiselt ei jää, aga enda sõnul ta haugiga ei liialda kah – kaasa võtab ta tavaliselt 1–2 kala, ülejäänud pääsevad tagasi ujuma. Teie ees on Edi lemmik-haugimurdjad.

Haugipüük lendõngega on maailmas levinud ja tuntud sportlik kalastusviis ning selleks on mitmeid põhjuseid. Esiteks on kalastusload lõhe- ja forellijõgedele kallid ning sageli on paremad jõed kalameeste poolt ka ülerahvastatud. Teine ja peamine põhjus on aga see, et haugipüük lendõngega on väga huvitav ja atraktiivne. Ise sattusin aastate eest selle peale puhtjuhuslikult.

Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.