Tegija landikarp: landimeister Edi haugimurdjad
Landimeister Eduard Teras on rohkem tuntud kui forelli-, koha- ja ahvenapüüdja, aga kui aega ja võimalust, käib ta kimbutamas ka haugi. Vetehunti püüab Edi peamiselt omavalmistatud lantidega. Tema lemmikkoht haugipüügiks on meri, eriti läänerannik, ka veel püüab ta Suur-Emajõel ja ka mõnedel väiksematel sisemaa jõgedel. Meres käib püük enamasti kahlates ja madalas vees, Emajõel trollides ja sisemaa jõgedel nii kaldalt kui ka vees kahlates. Kalata Edi haugipüügil üldiselt ei jää, aga enda sõnul ta haugiga ei liialda kah – kaasa võtab ta tavaliselt 1–2 kala, ülejäänud pääsevad tagasi ujuma. Teie ees on Edi lemmik-haugimurdjad.
Seotud lood
Erkki „Priimus“ Juronen on mees, keda kõik Tartu kohapüüdjad – ja mitte ainult nemad – nime- ja nägupidi tunnevad. Erkki on üks Tartu kohakunnidest, kel eriline oskus ja anne saada Emajõest kala kätte ka siis, kui kõik teised jõe ääres nullitavad. Tartus Tähe tänava Akordi poes olen kuulnud lausa öeldavat, et enne pole lihtsurelikel üldse mõtet jõe äärde pilduma minna, kui Erkki esimesed kohad kätte on saanud. Kas edu saladus võib peituda lantides? Millega Meister püüab? Kalastaja uuris järele.
Stanislav Pesjukov ehk Stass, nagu teda võistluspüüdjate seas kutsutakse, enamikele kalameestele ilmselt lähemat tutvustamist ei vaja. Tegemist on ühe edukama ja enim auhinnalisi kohti saanud kalasportlasega läbi Eesti kalaspordi ajaloo ja seda nii õngitsemise kui ka spinningupüügi vallas. Kalastaja palus tal avada oma suviste tegijate ahvenalantide karp.
Mati Banhardi nime teab Eestis iga vähegi tõsisem kalamees – tegemist on ülikogenud võistluspüüdjaga, kes saavutanud hulgaliselt auhinnalisi kohti nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel jõukatsumistel. Enne pensionile jäämist töötas Mati üle kümne aasta Normark Eesti juhatajana, sestap pole imestada, et kõige rohkem püügiaega saavad tema landikogust just nende kaubamärkide mudelid, mida Normark Eestis esindas. Spinninguga püüab Mati peamiselt ahvenat, haugi ja Emajõel koha, vähem meriforelli ja teisi kalu. Teie ees on Mati Banhardi suvised lemmiklandid.
Seekord heidame pilgu muusik Indrek Kalda landikasti ja uurime, milliste lantidega vanameister Emajõel hauge ja kohasid kimbutamas käib.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
3
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele