Tegija landikarp: Mati Banhardi suvised lemmiklandid
Mati Banhardi nime teab Eestis iga vähegi tõsisem kalamees – tegemist on ülikogenud võistluspüüdjaga, kes saavutanud hulgaliselt auhinnalisi kohti nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel jõukatsumistel. Enne pensionile jäämist töötas Mati üle kümne aasta Normark Eesti juhatajana, sestap pole imestada, et kõige rohkem püügiaega saavad tema landikogust just nende kaubamärkide mudelid, mida Normark Eestis esindas. Spinninguga püüab Mati peamiselt ahvenat, haugi ja Emajõel koha, vähem meriforelli ja teisi kalu. Teie ees on Mati Banhardi suvised lemmiklandid.
Seotud lood
Teooriaga, et kohad on võimelised eristama inimsilmale nähtamatut ultravioleti spektriosa, on küllap kursis iga spinningumees, kes kohapüügiga tõsisemalt tegelenud. Üks ootamatu ja üllatav avastus, mis järgi mõtlema hakates polegi nii ootamatu ega üllatav, näib seda kinnitavat.
Seekord heidame pilgu muusik Indrek Kalda landikasti ja uurime, milliste lantidega vanameister Emajõel hauge ja kohasid kimbutamas käib.
Kui ameeriklane James S. Olds 1916. aastal omaleiutatud lapiku esiotsaga landile patendi sai, oli patendikirjelduses sees lõik, mis kirjeldas leiutise toimet kui „vigast, korrapäratut mängu“ andvat lanti, mis pidi meenutama väikekala liikumist.
Twitching on maailmas ülipopulaarne püügistiil ning seda kasutavad võrdse eduga nii harrastajad kui võistluskalastajad. Püügiviis on suunatud erinevate röövkalade tabamisele, olles väga produktiivne erinevates veekogudes ja eri aastaaegadel. Missugust varustust meil tarvis läheb ning kuidas ja kus püük toimub, seda järgnevas loos vaatlemegi.
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele