Tegija landikarp: Mati Banhardi suvised lemmiklandid
Mati Banhardi nime teab Eestis iga vähegi tõsisem kalamees – tegemist on ülikogenud võistluspüüdjaga, kes saavutanud hulgaliselt auhinnalisi kohti nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel jõukatsumistel. Enne pensionile jäämist töötas Mati üle kümne aasta Normark Eesti juhatajana, sestap pole imestada, et kõige rohkem püügiaega saavad tema landikogust just nende kaubamärkide mudelid, mida Normark Eestis esindas. Spinninguga püüab Mati peamiselt ahvenat, haugi ja Emajõel koha, vähem meriforelli ja teisi kalu. Teie ees on Mati Banhardi suvised lemmiklandid.
Seotud lood
Teooriaga, et kohad on võimelised eristama inimsilmale nähtamatut ultravioleti spektriosa, on küllap kursis iga spinningumees, kes kohapüügiga tõsisemalt tegelenud. Üks ootamatu ja üllatav avastus, mis järgi mõtlema hakates polegi nii ootamatu ega üllatav, näib seda kinnitavat.
Seekord heidame pilgu muusik Indrek Kalda landikasti ja uurime, milliste lantidega vanameister Emajõel hauge ja kohasid kimbutamas käib.
Kui ameeriklane James S. Olds 1916. aastal omaleiutatud lapiku esiotsaga landile patendi sai, oli patendikirjelduses sees lõik, mis kirjeldas leiutise toimet kui „vigast, korrapäratut mängu“ andvat lanti, mis pidi meenutama väikekala liikumist.
Twitching on maailmas ülipopulaarne püügistiil ning seda kasutavad võrdse eduga nii harrastajad kui võistluskalastajad. Püügiviis on suunatud erinevate röövkalade tabamisele, olles väga produktiivne erinevates veekogudes ja eri aastaaegadel. Missugust varustust meil tarvis läheb ning kuidas ja kus püük toimub, seda järgnevas loos vaatlemegi.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
1
Ülipõhjalik lugu Pärnu lahe probleemidest ja nende lahendamise võimalustest
2
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
3
Saagis domineerivad Volga kohad ja tõugjad
Viimased lood
Saagis domineerivad Volga kohad ja tõugjad
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki
Praktilisi nõuandeid ja nippe tujutsevate haugide võtma saamseks
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele