Teooriaga, et kohad on võimelised eristama inimsilmale nähtamatut ultravioleti spektriosa, on küllap kursis iga spinningumees, kes kohapüügiga tõsisemalt tegelenud. Üks ootamatu ja üllatav avastus, mis järgi mõtlema hakates polegi nii ootamatu ega üllatav, näib seda kinnitavat.
Kalameestel on ikka nii, et kõige lemmikumad landid, mis teistest enam püügiaega saavad, on ühes karbis ja mitte nii tegijad, n-ö tagavaralandid (mis reeglina jõuavad vette siis, kui tolle esimese karbi sisu miskipärast ei tööta), teises. Tõenäoliselt on kuskil seljakotipõhjas veel kolmas ja ka neljaski landikarp – igaks juhuks, mine tea, mis imemudel ja värving mingil päeval parajasti toimib. Samasuguse loogika järgi on karpidesse jagatud ka minu kohapüügivõdikud. Kõige lemmikumate värvingute karbis on omakorda kümmekond n-ö eliitvärvingut, mis on aegade jooksul teiste hulgast saagikamatena välja selekteerunud ning toonud veest enamuse minu tabatud sudakatest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kohapüügi keeluaja lõpp toob Emajõele spinningumeeste armaada ning paadiliiklus jõel kasvab märkimisväärselt. Seekord vaatlemegi Emajõe kohapüügi teemat läbi paadimehe silmade – kuidas valida kõige sobivam varustus, kuhu paat ankrusse panna, milline on parim taktika aukude läbipüüdmiseks jne.
Pärnakas Norman Üpraus (35) on mees, keda peetakse täna Pärnu jõe kohapüüdjate seas üheks kibedamaks käeks, kelle tegemistel hoitakse hoolikalt silma peal ja keda tsiteeritakse. Kalastaja kohtus Normaniga aprilli lõpus Pärnus ning uuris, mis vägi see niisugune on, mis täie mõistusega mehed kohakala nimel omavahel karvupidi kokku ajab.
Dropshot on oskuslikul kasutamisel koha püüdmiseks efektiivne rakendus.
Viimastel aastatel on Pärnu jõkke tekkinud ebatavaliselt palju koha. Kuidas teda püüda?
Uue põlvkonna andur näitab kala asukohta veekogus umbes sama moodi nagu arst vaatab ultraheliaparaadiga sinu kõhtu.