Küsi AI-ltEsimesed 3 kuud 0,99 €
Esimesed 3 kuud 0,99 €
Minu Kalastaja

Kaheksa järve, kaheksa eri nägu: kuidas käib meie väikejärvede käsi?

Kaheksal Eesti väikejärvel aastakümnete jooksul läbi viidud uuringud näitavad, et meie veekogud on väga erinevad ning järved ei arene kaugeltki ühtemoodi. Ühes järves võib kalu olla nii palju, et need lihtsalt ei saa suureks kasvada. Teises on üksikuid isendid, kuid igaüks neist on ootamist väärt. Kolmandas on näha, et järgmine tugev röövkalade põlvkond on peale kasvamas.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • kuidas on Ermistu järve kalastiku tasakaal viimase paarikümne aasta jooksul muutunud;
  • mis põhjustab suurte kalade vähesust Kariste järves vastupidiselt kalade rohkusele;
Kaheksa järve, kaheksa eri nägu: kuidas käib meie väikejärvede käsi?
Lisa Kalastaja Google’is eelistatud allikaks
Nii näed Google’is meie lugusid sagedamini.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Lood
  • 22.04.26, 14:30
Võrtsjärve kohapopulatsioon on väga heas seisus: rekordsaak, tugev järelkasv ja muutuv toidubaas
2025. aastal tehtud uuringud näitasid, et Võrtsjärve võib endiselt pidada kohakalade paradiisiks. Kutselised kalurid püüdsid järvest kokku 128,3 tonni koha, mis on olemasolevate andmete põhjal suurim aastane saak järve ajaloos.
Lood
  • 02.05.26, 06:45
Turb landiga: millega ja kuidas seda vägevat võitlejat püüda?
Turb on kala, mis annab konksu otsa jäädes unustamatu etenduse. Meie jõgedes on teda palju ning ta on erakordselt tugev võitleja. Selles artiklis uurime spetsialistidelt, milliste lantidega ja kuidas turba püüda.
Lood
  • 16.04.26, 06:45
Maitsev suitsulatikas algab suitsuahjust ja selle hingeelu tundmisest
Tartlane Tõnu Lehtsaar on mees, kelle suitsutatud latikad on nii maitsvad, et viivad keele alla. Kalastaja palus tal oma kogemusi lugejatega jagada.
Lood
  • 13.04.26, 07:00
Meriforellipüüdjate helgem tulevik: lähiaastatel võib punase arvukus rannikumeres suureneda
Mullune väga hea kudemisperiood võib tähendada seda, et meriforell, rannikumeres kalastajate üks ihaldatumaid saake, võib oma arvukust kasvatada.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.26, 16:27
Kalastusvarustus kaasa ja linnast välja: mida pakub uus Kia Seltos?
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.

Enimloetud

1
Põhja peal kolistamine: kuidas põhjaloomastikku imiteerivate silikoonidega sügisel üliefektiivselt ahvenat püüda
2
  • ST
Kalastusvarustus kaasa ja linnast välja: mida pakub uus Kia Seltos?
3
Milliseid lante kasutavad ahvenapüügil meie lähiriikide kalastajad?
4
Eesti tuli 2026. aasta spinningupüügi MMil viiendaks
Kuld Ungarile, hõbe Lätile ning pronks Tšehhile
5
Kust ja kuidas leida sügisel üles väikese jõe suured ahvenad?
6
Põhja- ja idatuulega kala ei võta. Mida me selle põhjustest teame?

Nipid ja nõksud

Lisaraskusega putukarakendus jõeforellipüügiks.
Lihtne nipp: lisaraskusega putukarakendus jõeforellipüügiks
Peibutussöötadest ja -söötmisest
Peibutussöötadest ja -söötmisest
Linaskipüügist palavatel suvekuudel
Linaskipüügist palavatel suvekuudel
Kala kuivatamisest ja kuivatatud kala säilitamisest
Kala kuivatamisest ja kuivatatud kala säilitamisest
Koha lööb lanti, aga ära ei võta. Mida teha, et kontaktid paremini ära realiseerida?
Koha lööb lanti, aga ära ei võta. Mida teha, et kontaktid paremini ära realiseerida?
Silikoonstopper – microjigitaja suurim sõber
Silikoonstopper – microjigitaja suurim sõber

Viimased lood

Kalaradar, 43. nädal: sägad Pärnu jões, keeruline meriforellipüük, rannikumere haugid, Hiiumaa lestad, Pärnu ahvenad ja kohad
„Need püksid pole minu omad!“ Vabatahtlikud kalakaitsjad meenutavad uskumatuid kohtumisi röövpüüdjatega
Punutud õngenööri valimine: miks tasub vaadata eelkõige PE-numbrit ja tõmbetugevust ning kui jäme on sinu „0,12 mm“ nöör tegelikult?
Milliseid lante kasutavad ahvenapüügil meie lähiriikide kalastajad?
Soome uus püügiaruandlus logiseb: süsteemi jõudis alla kümnendiku Tornio jõe lõhesaagist
Põhja- ja idatuulega kala ei võta. Mida me selle põhjustest teame?
Aastaid ühes kohas paigal ning siis on mõne päeva jooksul minek: meres elava angerja kuderänne algab just nii
Legendaarseid lante: Savage Geari 4Play, neljaosaline haugiklassik

Kalakohad

Kalaradar, 43. nädal: sägad Pärnu jões, keeruline meriforellipüük, rannikumere haugid, Hiiumaa lestad, Pärnu ahvenad ja kohad
Kalaradar, 43. nädal: sägad Pärnu jões, keeruline meriforellipüük, rannikumere haugid, Hiiumaa lestad, Pärnu ahvenad ja kohad
Kalaradar, 42. nädal: spinningupüügi MM kalarohkel Tisza jõel, Narva lõhed, Hiiumaa lestad ja säinad, Pärnu ahvenad ja kohad, meriforell, Peipsi
Kalaradar, 42. nädal: spinningupüügi MM kalarohkel Tisza jõel, Narva lõhed, Hiiumaa lestad ja säinad, Pärnu ahvenad ja kohad, meriforell, Peipsi
Kalastuskaupade kaupluse Kalastus.eu juht Marko Maisa tabas 8. oktoobril Narva jõest kena 9,3 kg kaalunud emase lõhe.
Kalaradar, 41. nädal: Narva lõhed, Eesti koondise kalarohked MM-treeningud Ungaris, rannikumere püügid, Peipsi ja Emajõgi
Kalastaja Kalaradar nr 18: võistluspüügi saladused kahekordse maailmameistriga
Kalastaja Kalaradar nr 18: võistluspüügi saladused kahekordse maailmameistriga
Uus Mahlfishing Predator Cupi ahvenarekord on 48 sentimeetrit. Kala tabas lätlaste võistkond M Pro Series Latvia.
Kalaradar, 40. nädal: rekordahven, suured haugid, luts, lõhe, Peipsi ja Pärnu saagid, Emajõe latikad
Peipsi kivivared, kajakad ja küürakad ahvenad
Peipsi kivivared, kajakad ja küürakad ahvenad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Milliseid lante kasutavad ahvenapüügil meie lähiriikide kalastajad?
Milliseid lante kasutavad ahvenapüügil meie lähiriikide kalastajad?
See mõistlikus mõõdus ahven on püütult sügisel ühelt Soomaa jõelt.
Kust ja kuidas leida sügisel üles väikese jõe suured ahvenad?
Kalastaja toimetaja Ralf Mae (paremal), Kalaradari saatejuht Rain Erala (keskel) ning Kalastaja väljaandja Rain Väät.
Kalastaja Kalaradar nr 19: kuidas väikese jõe suured ahvenad kätte saada?
Kahekordne meeskondlik spinningupüügi MM-kulla võitja Andrus Käpp ühega oma trofeedest.
Kahekordne MM-kuld Andrus Käpp: kui kala ei võta, tuleb teada, kuhu edasi minna
Võistluspüügi põhimõtete kasutamine harrastuspüügil suurendab saaki

Seadus

„Need püksid pole minu omad!“ Vabatahtlikud kalakaitsjad meenutavad uskumatuid kohtumisi röövpüüdjatega
„Need püksid pole minu omad!“ Vabatahtlikud kalakaitsjad meenutavad uskumatuid kohtumisi röövpüüdjatega
Uue määrusega on muuhulgas kavas kaotada Esna jõe lähte ja Sargvere peakraavi vahelisel lõigul kehtinud aastaringne kalapüügikeeld.
Määruse eelnõu kaotab kohatrollimise keelu Pärnu lahel ning avardab forellipüügi võimalusi
15. oktoobrist algas angerja püügikeeld harrastajatele, kutselised tohivad edasi püüda
15. oktoobrist algas angerja püügikeeld harrastajatele, kutselised tohivad edasi püüda
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil oktoobris
Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil oktoobris
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Mõne aasta pärast Euroopa Liidus enam pliist kalastusraskusi müüa ei tohi.
Pliiraskused kaovad ELis müügilt, kalastuskastis olevaid võib edasi kasutada
Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil septembris
Vaata, millised piirangud kehtivad kalapüügil septembris

Keskkond

Paisude varjatud mõjud kalastikule
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
Maaparandustööd rikuvad Eesti jõed
Teadlased valmistasid kalade lõpustest inspireeritud mikroplasti filtri
Kormoranide olukorrast ja 2025. aasta tegevustest nende ohjamisel
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Mõtteid forelli taastootmise tingimuste parandamise vajadustest ja võimalustest
Kormorani lisamine EL linnudirektiivi II lisasse avardaks tema ohjamise võimalusi
Kahe olulise forellijõe ülemjooksul asuvad järved saavad lähiaastatel looduslähedased kalapääsud
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Meie vete võõrliike: ameerika kammloom suuremat osa Läänemerd ei ohusta
Tagasi Kalastaja esilehele

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Kalamehelt kalamehele. Kalatarkus alates aastast 1996.

© AS Äripäev 2000-2026