Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile

Märtsis suursaartel alguse saav ning maikuus Peipsisse suubuvates jõgede ääres lõppev siirdesärgede, vimbade ja teibide ränne toob jõgede, ojade ja kraavide kallastele lugematu hulga kalamehi. Kui järgid alltoodud nõuandeid, siis võid olla kindel, et lõpetad püügipäeva üle keskmise saagiga.

„Lihtkäsiõng on minu vaieldamatu lemmik,“ ütleb Kalastajale Jaan Grents, mullune Eesti meister õngitsemises. „See on kõige universaalsem, lihtsam, efektiivsem ja vahetum püügiriist, mis iial loodud, ja selliseks see ka jääb!“

Salmo kalastuskauplustes müüdavaist ritvadest soovitavad Jaan Grents ja Janek Ilves, kes mõlemad on ka Salmo eksperdid ning sotsiaalmeedias ja mujalgi Salmo tooteid tutvustavad, kalameestel kaaluda alljärgnevate mudelite vahel.

„Kui eelarve on väike või soovid õngitseda vaid mõne korra aastas, siis ajab odavamast süsinikust Salmo Sniper asja täiesti rahuldavalt ära,“ ütleb Jaan Grents. Tema isiklik lemmik on Kalastaja suureks üllatuseks kaugeltki mitte kõige kallim, vaid keskmisesse hinnaklassi kuuluv Salmo Elite Pole. „See on oma hinna kohta väga hea relv. Ritv on hea tugevusvaruga ning võimaldab püüda ka suurt kala. Kasutan Elite Pole’i kuue- ja seitsmemeetriseid ritvasid tihti linaskipüügil – need on fantastilised suurema kala püüdmise ridvad,“ räägib Grents. „Elite Pole’id on jäigemapoolsed ega paindu läbi ka kopsakamat kala püüdes. Vahepeal ei olnud selle mudeli 7-meetrist versiooni saada, kuid nüüd peaks see taas kauplustesse jõudma.“

Rakenduse pealiini ei ole Grentsi ja Ilvese sõnul mõtet kevadisel püügil udupeeneks ajada. Mehed on ühel nõul, et kevadise siirdekala õngitsemiseks sobib hästi 0,18–0,2 mm tamiil. Lipsu pikkus võiks olla umbkaudu 25 cm ning lipsutamiili jämedus 0,14–0,16 mm. Nigela võtu korral võib katsetada peenemat, 0,12 mm-st lipsu.

Üks kriitilisema tähtsusega element kevadise õngitsemise juures on ujuki korrektne valik ja raskustamine. See on asi, mille vastu õngitsemisel kõige rohkem eksitakse. „Ma lihtsalt ei saa aru, miks lihtkäsiõngega püüdes kasutatakse libisevaid ujukeid või siis suuri, elussöödaga püüdmiseks sobivaid, antenni otsas oleva suure mummuga korke,“ lausub Jaan Grents muiates. „Olen väsinud seletamast, milline üks õige lihtkäsiõnge ujuk on ning kuidas seda raskustada tuleb,“ rehmab ta käega.

Mees tuleb siiski Kalastaja palvele vastu ning võtame ujukiteema veelkord käsile. „Vooluvette sobiv lihtkäsiõnge ujuk peaks kujult meenutama veetilka ning selle alumises otsas peaks olema vee alla ulatuv antenn, ülemises otsas aga värviline ja veepinnale jääv signaalantenn, mis näitab kala võttu. Päikesepaistelise ilmaga sobib hästi punane, hämaraisse oludesse helekollane signaalantenn. Tamiil peab kinnituma nii alumise antenni kui ka ujuki ülemises osas oleva aasa külge. Ujuk tuleb raskustada nii, et kogu selle keha jääb vee alla, pinnale jääb vaid signaalantenn,“ lausub Grents, näol ilme, nagu ta oleks seda juttu tuhandeid kordi rääkinud. „Tegelikult võib ütelda, et ujuk on õigesti raskustatud siis, kui vee peale jääb ainult pool ülemisest antennist,“ paneb Grentsi öeldule punkti Janek Ilves.

Ujukite raskustamisel on oluline meeles pidada, et umbes 90% kerel näidatud raskusest võiks asetseda ujuki all pealiinil, näiteks ühe libiseva oliivikujulise tina näol. Ülejäänud kümnendik korgi tasakaalustamiseks vajalikust raskusest võiks aga koosneda kolmest-neljast hajali paigutatud pisikesest tinahaavlikesest, mis põhiraskusest konksu poole minnes üha väiksemaks muutuvad. „Selliselt raskustatud kork on väga tundlik. Kui kala konksu suhu haarab, tunneb ta vähe vastupanu. Kui ujuk on ühe suure tinaga ja alaraskustatud, nii et pool kere on veepinnal, tajub kala sööta haarates takistust ning suure tõenäosusega sülitab konksu suust veel enne, kui kalamees haakida jõuab,“ lisab Ilves.

Aga konksu suurus? „Kärbsetõuguga püüdes on sobivaim suurus 12, konks võiks olla lühema säärega,“ vastab Grents. „Kui panna otsa suurem pundar tõuku, siis võib olla ka number 10.“

„Ussiga õngitsejad võiks kasutada pikema säärega konksusid, suurus võiks olla näiteks 8 või isegi 6,“ lisab Janek Ilves. Mehed ütlevad otsekui ühest suust, et nende jaoks on maailmas olemas vaid kaks konksude tootjat. „Owner ja Gamakatsu,“ ütlevad mõlemad, kui neilt kõige paremate konksude tootja nime küsida. „Cobra konksud on tegelikult ka päris head,“ lisab Janek Ilves pärast pisikest pausi.

Kuigi nii Grents kui ka Ilves seovad oma lipsud ise, julgustavad nad harrastajaid ostma valmis seotud lipsukomplekte. Lipsuvaru tasuks säilitada spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud lipsupinalis.

Kevadisel särje tippajal, kui Saaremaa, Hiiumaa või Peipsi ranniku vooluveekogud on paksult punasilmseid kudema ruttavaid kalu täis, ei oma peibutussööt tähtsust, kala jagub igaühele.

Kui aga kevadist särge on hõredamalt või püüad hoopis vimba, svõib peibutussööda kasutamine õngitsemise tulemuslikkust kümneid kordi parandada.

Jaan Grents ja Janek Ilves panevad südamele, et vooluveekogudes tuleb peibutussööt ilmtingimata segada mullaga vahekorras 1:1. Seejuures võib kasutada nii kalastuspoest ostetud spetsiaalmulda kui ka jõe kaldalt võetut.

Söödad, mille edukat toimivust kevadel on Jaan Grents ja Janek Ilves korduvalt kogenud, on Salmo Vimb ning Sensase Gros Gardons (ehk suur särg). Peibutussööda toimivus suureneb hüppeliselt, kui sellesse segada loomse komponendina peotäis kärbsevastseid või -nukke.

Aga miks kolmveerand õngitsejaid kevaditi rulliga teleskoopritvu kasutab, selle asemel et lihtkäsiõngega püüki nautida?

„Sellest mina aru ei saa,“ nendib Janek Ilves. Jaan Grents lisab, et rulliga teleskoopritv ehk Bologna õng on algselt loodud siirdõngitsemiseks suurematel vooluveekogudel. „Itaalia suurtes ja keskmistes jõgedes osutus Bologna õngega püüdmine efektiivseks ning sealt levis see mujale. Selle õngega saab kala otsides korki kaugele allavoolu ujutada ning pikk ritv võimaldab korgi liikumist hästi kontrollida, sööta mängitada ja kala võtu korral mõistagi ka efektiivselt haakida,“ räägib ta. „Eesti kevadistel kalavetel saab aga näha, et Bologna õnge kasutatakse nagu lihtkäsiõnge. See on täiesti ebamõistlik – kalamehed lihtsalt teevad enda elu raskeks.“

Aga millal oleks siis mõistlik Bologna õnge kasutada? „Juhul, kui püüdjal on võimalik ujukit kümmekond või rohkem meetrit allavoolu ujutada,“ vastavad mehed koos. „Näiteks vimba püüdes. Või siis juhul, kui kala asub lihtkäsiõnge ulatusest kaugemal. Sellistel juhtudel on Bologna õng efektiivne ning selle plussid tulevad esile.“

Bologna õnge juurde sobivad statsionaarrullid peaksid olema madala pooliga. Sobiv rulli suurus on 2500–3000. Tamiili, konksu, korgi, raskustamise ja konksu osas kehtivad üldjoontes samad reeglid mis lihtkäsiõnge puhul.

Kivi kotti!