Vesi on madal ja tihedalt veetaimi täis ning pisut hägune? Ning otsekui kalamehe narrimiseks peidavad end selles kohas ilusad ahvenad ja haugid? Üks võimalus kalad peiduurkast välja meelitada on kasutada chatterbaite.
Kahekordne spinningupüügi maailmameister, tšehh Jan Hubka kiidab chatterbaite taevani. Need landid on ühed tema lemmikpeibutised.

Seotud lood

Lood
  • 14.03.25, 07:00
Meie parimad merikakütid püüavad praegu just nende lantidega
Lisatud fotod, püügisituatsioonide kirjeldused ja taktikasoovitused
Kalastaja esitas tuntud meriforelliküttidele ühe küsimuse: „Kui sa tohiksid merikapüügile kaasa võtta ainult kolm lanti, siis millised sa kaasa haaraksid ja miks?“ Loe siit, mida me teada saime.
Lood
  • 22.11.25, 06:30
Loodetavasti tohime varsti tõugjat püüda
Millega ja kuidas püüavad seda vägevat võitlejat teiste maade kalamehed?
Tõugjal läheb Emajõe vesikonnas hästi. 1992. aastal keelati Eestis selle kala igasugune püük. Nüüdseks on tõugja asurkond püügipiirangu ja tõenäoliselt ka kliima soojenemise mõjul kosunud. Suuri tõugjaid saadakse tihti koha- ja ahvenapüügi käigus, sageli ka Emajõe lisajõgede alamjooksult. Arvatavasti kaob tõugja püüdmise keeld lähemas tulevikus. Kui soovid end selleks ette valmistada ning tõugja püüdmise detailidesse süveneda, siis on see artikkel just sulle.
Lood
  • 08.11.25, 06:45
Uusi merikalante: pilk kodumaiste meistrite käsitööle
Milline lant on parim meriforelli tabamiseks?
Viimasest Kalastajas tehtud merikalantide ülevaatest on möödas mitu aastat ning vahepeal on turule tulnud mitmeid uusi ja väga huvitavaid meriforellilante. Uute lantide testimine on alati korralik väljakutse, kirjutab seitsme kodumaise landimeistri toodangut katsetanud Kevin Sepp.
Lood
  • 25.07.25, 06:30
Võrtsjärve kohapüügi saladused
Mis nippe kohaparadiisis püüdes kasutada?
Neid püüdjaid, kes kohaparadiisist Võrtsjärvest stabiilselt hästi suurt koha saavad, võib üles lugeda mõne käe näppudel. Mida nad teevad, et ikka ja jälle väga suuri kohasid tabavad?
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Tagasi Kalastaja esilehele