Puust ja punaseks: vimma õngitsemine Pärnu jõel
Kuni Sindi paisu langemiseni saime vimma õngitsemisest rääkida peamiselt Kasari vesikonna kontekstis. Pärnu jõel allpool Sindi paisu oli valdav tonka- või fiidripüük, sest jõgi oli alamjooksul lai ja kala liikus mõnusa õngitsemise mõistes kaldast liiga kaugel. Pärast Sindi paisu lammutamist aga tõuseb vimb massiliselt kuni Kesk-Eestis asuva Jändjani ning kalameeste rõõmuks saab seda kala püüda väga pikal Pärnu jõe lõigul.
Seotud lood
Pärast Sindi paisu langemist tõuseb vimb Pärnu jõel kuni Türi linnani välja ning kalameestele on jõel avanenud täiesti uued püügivõimalused. Alljärgnevalt mõned pidepunktid neile, kes end esmakordselt Pärnu jõele sätivad ning jõe kalakohti alles avastama hakkavad.
Loe, millised on põhilised vead, mida vimma õngitsemisel tehakse
Selles loos kirjutame lahti kevadise eduka vimmapüügi saladused.
Kuidas seda vahvat võitlejat, kelle arvukus on tõusuteel, kiirest külmast kevadisest jõest kätte saada?
Kui kevadine suurvesi alaneb ja jõed jälle korralikult sängidesse ära mahuvad, on paras aeg haarata nurgast ridvad ning seada sammud vimmavetele. Kõige võimsama elamuse pakub kevadine vimb siis, kui teda püüda lihtkäsiõnge või Bologna õngega.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
5
Põhjalik ja praktiliste nõuannetega lugu fileerimisnugadest ja nende teritamisest
Viimased lood
Sel aastal rekordiline konkursitööde arv
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele