Latikate pulmapidu toimub mitmes rühmas

Iga kalamees teab latikat, kuid vähesed tunnevad teda päriselt. Kus ta koeb, mida sööb ja miks mõnes veekogus kasvab hiiglaseks, teises aga jääb kiduraks? Vastused peituvad tema elutsüklis ja keskkonnas. Kalamehel on oluline teada, et sageli otsustab saagi mitte kasutatav sööt ja varustus, vaid hoopis see, kui hästi püüdja tunneb kala harjumusi.

Kevadeti ja sügiseti võib Emajõe ääres kohata kalamehi, kes püüavad rakendusega, mida kutsutakse punniõngeks. Tegelikult ei ole tegu millegi muu kui tavalise põhjaõnge e tonkaga, millele on lisatud libisev kork ehk punn. Kuid siin on nüansse, mis peavad paigas olema, et püüki oleks võimalik nautida.

Tartlane Tõnu Lehtsaar on mees, kelle suitsutatud latikad on nii maitsvad, et viivad keele alla. Kalastaja palus tal oma kogemusi lugejatega jagada.

Värske Eesti Maaülikooli aruanne näitab, et 2025. aasta oli Võrtsjärvel hea. Järvest püüti kokku 270,9 tonni kala, mis oli viimase 15 aasta kõrgeim kogusaak. Eriti paistsid silma koha ja latikas. Järve haugipopulatsioon näitab küll paranemise märke, kuid teadlased on ses suhtes ettevaatlikud.

Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.