Kevad on aeg, kus ilusaid kalasaake võib hea õnne korral saada sisuliselt igast jõekäärust või sopikesest. Meie valisime välja kümme paika, kus võib trehvata selliseid kalakoguseid, mida pärast sõpradele suuremaks valetama ei peagi.
Kevad samastub kalameeste teadvuses esmajoones õngitsemise ja siirdekala püügiga. Ehkki sel ajal on kala saamine oluliselt lihtsam kui muudel aegadel, mängib siingi olulist rolli kalaretke õige ajastus ja sobiv ilm.
Pärast Sindi paisu langemist tõuseb vimb Pärnu jõel kuni Türi linnani välja ning kalameestele on jõel avanenud täiesti uued püügivõimalused. Alljärgnevalt mõned pidepunktid neile, kes end esmakordselt Pärnu jõele sätivad ning jõe kalakohti alles avastama hakkavad.
Kuni Sindi paisu langemiseni saime vimma õngitsemisest rääkida peamiselt Kasari vesikonna kontekstis. Pärnu jõel allpool Sindi paisu oli valdav tonka- või fiidripüük, sest jõgi oli alamjooksul lai ja kala liikus mõnusa õngitsemise mõistes kaldast liiga kaugel. Pärast Sindi paisu lammutamist aga tõuseb vimb massiliselt kuni Kesk-Eestis asuva Jändjani ning kalameeste rõõmuks saab seda kala püüda väga pikal Pärnu jõe lõigul.
Esmakordselt tundmatule veekogule või ka uuele jõelõigule sattudes puutub iga kalastaja kokku küsimusega, kust otsida kala. Üks võimalus on minna lihtsama vastupanu teed, visata sööt ja rakendused esimeses meeldivas kohas sisse ja loota, et ehk midagi ikka näkkab. Teine variant on teha püügipaiga valimisel veidi eeltööd ning üritada seeläbi juhulikkuse ja õnne osa vähendada. Kevadistest siirdekaladest pakuvad kalameestele huvi peamiselt särg, vimb ja säinas ning nende otsimist me järgnevalt vaatlemegi.