Jõeforell – salapärane kaunitar meie jõgedes ja ojades

Öine jõeforellipüük erineb päevasest õige mitmete momentide poolest. Neist olulisim on vast see, et öösel on oma varjepaikadest väljas ka suured ja väga suured jõeforellid, kes suvel muul ajal eriti ei toitugi, ning söövad üsna aplalt kõike, mis liigub. Seetõttu pakub ööpüük võimalust tabada niisuguseid trofeekalu, kelle nägemisest päeval võib vaid unistada.

Lendõngitseja jaoks tähendab ühepäevikuaeg eelkõige võimalust selekteerida ja püüda suuri kalu ning hea õnne korral uuendada oma forellirekordit. Järgnevalt käime üle põhilised asjad, mida lendõngitseja juuni alguses jõe äärde minnes võiks teada.

Kui mõnikord tundub, et jõeforell võtab lendõngestriimerit paremini kui lanti, siis siin on sulle üks rakendus, mille abil on võimalik striimerit heita ka spinninguga.

Kui selle aasta 13. märtsil ilmateade tihedat lörtsi lubas, tähendas see ainult üht – tuleb minna jõele, kus on võimalus tabada ka suurt kala, sest kõik eeldused kala aktiivsuseks olid loodud. Täpselt nii läkski.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.