Anekdoote kaladest ja kalameestest
Kui mees tõuseb hommikuti enne kella viit, et seejärel päev läbi mitte midagi teha, saab ta olla ainult kalamees.
Üks kalamees räägib teisele, et oli kord kalalt koju tulles nii purjus, et pidas oma naist sissemurdjaks.
„Oh, oleks sa ainult näinud, kuidas ta kisas, rabeles ja vastu punnis, kui ma teda rõdult alla hakkasin lükkama,“ räägib ta.
Teine kalamees vastab:
„Aga mina olin ükskord kalalt tulles nii purjus, et pidasin sissemurdjat oma naiseks. Oh, oleks sa näinud, kuidas ta kisas rabeles ja vastu punnis...“
*
Naine vanale kalamehele.
„Kallis, kas mäletad seda päeva, kui me esimest korda kohtusime? Milline kohutav äike siis oli...“
„Ja-jah – mina olin nagu idioot ega saanud aru, et loodus hoiatas mind...“
*
Kagunurga vana kalamees jääb samaka ajamisega vahele ja ähvardatakse pikaks ajaks vangi panna.
„Äi sest pole midagi, poeg ajab edasi,“ kohmab mees.
Hetkel kuum
„Paneme poja ka kinni,“ ütleb politseinik.
„No siis ajab pojapoeg...“ ei jäta vanamees jonni.
„Läheb temagi kinnimajja,“ on politseinik resoluutne.
„No aga selle aja peale olen mina jälle väljas,“ on vanamehel vastus olemas.
*
Kalamees tuleb koju, mõnusasti juua täis.
„Ja kust sina nüüd niimoodi tuled ?“
„Usu või ära usu! Püüame Peetriga kala, äkki vaatame: suur pudel ujub mööda...“
„Ja-jah, muidugi... Kindlasti oli seal džinn?“
„Ei, miks džinn? Parem veel – viin!“
*
„Sa sukelduda ikka oskad?“ uurib vana allveekütt noorelt.
„Või veel! Nagu vette hüppan, nii sukeldun nagu kala.“
„Ja kui kauaks sa vee alla suudad jääda?“
„Nii kauaks, kuni keegi välja tõmbab!“
*
Mees on kalal. Naine kohvitab sõbrannaga ja kurdab talle oma rasket elu.
„Mu mees on nii laisk, nii laisk,“ hädaldab ta.
„Kas ta ei tee siis üldse mitte midagi?“ uurib sõbranna.
„Just nimelt – ta tõuseb hommikuti enne kella viit, et seejärel päev läbi mitte midagi teha...“
*
Kaks sõpra on kalal.
„Noh?“ uurib üks. „Võtab?“
„Keera kõigepealt kork maha,“ vastab teine. „Enne ei saa ju võtta.“
*
Kohtunik:
„Kui te viskasite kannatanut räimedega, nagu te väidate, siis miks tal pea lõhki on?“
Kohtualune:
„Noh, ma unustasin nad karbist välja võtta.“
Seotud lood
- ST
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Enimloetud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele