Anekdoote kaladest ja kalameestest

Mees saabub kalaretkelt rängalt paistes ja siniseks tõmbunud põsega.

„Mis sinuga on juhtunud?“ küsib ehmunult naine.

„He-he-heri-la-la-ne,“ suudab mees suure vaevaga välja öelda.

„No siis on kindlasti pururikas.?

„Üldsegi mitte, hoopis üleni võlgades.“

„Siis on tal vähemalt suur korter, et sa temaga üldse abiellusid?“

„Oh, mis sa nüüd – ta elab ühiselamus.“

„Mille kuradi pärast sa temaga siis abiellusid?“

„Vaata, tal on suurepärased solkmed. Kui sa vaid teaksid, kui hästi neid latikas võtab!“

*

Kalamees otsustas äsjapüütud kala kalapoes maha müüa. Lähebki mees kaupluse juhataja juurde.

„Vaadake, milline ilus kala – suur, värske ja alles ujus jões.“

„Aga kas teil tema kohta dokumendid on olemas?“ küsib müüja.

„Mis kuradi dokumendid? Kas ma pean teile esitama tema surmatunnistuse?“

*

Kalamees tuleb silmaarsti vastvõtule.

„Kas nägemisega on midagi pahasti?“ uurib arst.

„Vist on, sest mul vilguvad silme ees mingid kalakesed.“

Arst uuris patsiendi silmi ja kirjutas talle välja prillid. Mõni päev hiljem on mees arsti juures tagasi.

„Kuidas siis on?“ küsib arst. „Kas prillidega on parem?“

„Muidugi! Nüüd näen ma kalu palju paremini ning nad on palju suuremad!“

*

Kalaretkelt naasnud mees leiab oma naise armukesega amelemas. Too kargab, krapsti, voodist välja ja hakkab ümber laua jooksma, mees kannul.

„Ma löön su maha!“ karjub vihane mees. „Oleks mul püstol, ma laseks sulle kuuli kerre! Oleks mul nuga – pistaks selle sulle kopsu! Oleks mul kaigas, lööks su pea siinsamas lõhki!“

„Aga sa puksi teda sarvedega, puksi sarvedega,“ juhendab naine voodist.

*

Väljavõte kalastusfoorumist.

„Minu kõige suurem hirm on see, et kui ma lõpuks suren, müüb naine minu kalavarustuse maha selle hinnaga, mis ta arvab mind sellest maksnud olevat.“