Stirlitz püüab öösel tonkaga Elbe jõe ääres angerjat. Korraga märkab ta, et taskulambi vihus välgatavad eemal puuõõnes kellegi silmad.
„Vist öökull,“ mõtleb Stirlitz.
„Ise oled öökull,“ mõtleb Müller.
*
Naine mehele.
„Mees peab oma naisega rääkides kasutama ainult sõnu „armastan“, „ostan“ ja „sõidame“!“
„Noh, see on ju väga kerge,“ vastab mees. „„Armastan õlut“, „ostan spinningu“ ja „sõidame kalale“!“
*
Kaks meest püüavad kala.
Üks kurdab: „Ma pean vist oma naisest lahutama. Ta pole minuga juba mitu kuud rääkinud...“
„Mõtle ikka hoolega järele,“ hoiatab teine. „Sellist naist on tänapäeval väga raske leida!“
Hetkel kuum
*
Ootamatult tõusnud tormiga läheb Peipsil põhja kalameeste Amuur. Kõik käib väga ruttu, kolm paadisolijat ei jõua isegi päästeveste selga panna, kui leiavad end juba sügisesest külmast veest hulpimast.
Üks mees hüüab ahastades:
„Oh jumal, anna mulle nii mitu lauda, kui mitu korda mu armas naine mind on petnud!“
Taevast langeb üksainus laud ja kalamees vajub vee alla.
Järgmiseks lausub sama palve teine kalamees. Taevast langeb kaks lauda, aga sellestki on pääsemiseks vähe. Ka teine kalamees vajub vee alla.
Siis on kolmanda kalamehe kord palvet hüüda ja üllatuseks langeb taevast terve tihu laudu. Mees on päästetud!
Loo moraal: võtame nende naiste terviseks, kes oma mehele raskel hetkel toeks on!
*
Kaks meest tulevad kalalt, saaki pole. Otsustavad siis korra baarist läbi astuda ja kehva kalaõnne saja grammiga alla loputada. Nagu ikka, läheb asi peagi käest ära ja mõlemad jäävad mõnusasti purju.
„Ma magasin su emaga!“ hüüab üks viimaks.
Baar vakatab. Kõik ootavad, mida teine mees teeb.
„Ma magasin su emaga!“ röögatab esimene uuesti.
„Lähme koju, isa. Sa oled täitsa purjus,“ ütleb viimaks teine mees.
*
Hommik. Valgeneb. Kaks kalameest, kotid seljas ja ridvad käes, sammuvad läbi hommikuse udu üle karjamaa jõe poole.
Järsku ütleb üks: „Nägid või?“
Teine vastu: „Ei näinud.“
Sammuvad edasi. Veidi aja pärast kõik kordub. Kolmandal korral on teisel mehel juba päris häbi ja ta ütleb:
„Jah, nägin.“
„Aga miks sa siis sinna sisse astusid?“
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kuidas Francois Lucarini 1970ndate keskel pöörlevale landile hääle andis
Kalakohad
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele