Kui akvaariumist kaovad kalad, pole reeglina kassi küll alust kahtlustada.
Anekdoote kaladest ja kalameestest
  • Foto: Shutterstock
Mees hakkab sõpradega kodus viina võtma, ent peagi avastatakse, et midagi pole peale hammustada. Nad püüavad akvaariumist kinni kõik kalad, puhastavad ja praevad ära. Õhtul tuleb naine töölt, märkab tühja akvaariumi ja karjub mehele:
„Kus kalad on, lurjus?“
„Kus, kus,“ osatab mees. „Küsi Miisult!“
„Sõbraga ei juhtunud midagi, passib ikka veel angerjat jõe ääres. Ma ise jätsin joomise maha!“ vastab kalamees.
*
Kaks vanameest istuvad järve ääres, popsivad piipu ja õngitsevad. Nagu ikka, vesteldakse ka maast ja ilmast.
„Mäletad, kui meile 1960. aastal kroonus seda sinist pulbrit anti, et naistesse ei kisuks?“ küsib üks.
„Ikka mäletan, miks ma siis ei mäleta,“ vastab teine.
„Tead, mulle hakkab vist mõjuma,“ kurdab esimene.
*
Mehe juurde astub tänaval üks eriti räpane ja kehvas seisus kodutu vanamehenäss, kes palub söögi jaoks raha. Mees võtab rahakotist kümneeurose, sirutab juba käe välja, aga küsib viimasel hetkel: „Kuule, kui ma annan sulle raha, kas sa lähed ostad selle eest õlut või süüa?“
„Süüa. Ma jätsin joomise juba aastaid tagasi maha.“
„No siis raiskad ära ja lähed hoopis kalale?“
„Ei lähe, ma ei raiska kalastamise peale aega. Kogu mu aeg kulub sellele, et üritan end elus hoida.“
„Või ostad jahivarustust?“
„Segane oled või? Ma ei ole juba 20 aastat jahil käinud!“
Mees paneb raha tagasi rahakotti ja ütleb: „Tead, ma ei anna sulle mingit raha. Tuled hoopis minu poole koju, saad duši all käia ja siis sööme koos võrratut õhtusööki, mida mu naine just praegu valmistab!“
Kodutu oli üllatunud. „Kas naine ei pahanda?“ küsib ta.
„Tead, sa ära selle pärast üldse muretse. Ma tahan talle lihtsalt näidata, milline näeb välja mees, kes on joomise maha jätnud ega käi kalal ja jahil!“

Seotud lood

Tagasi Kalastaja esilehele