Anekdoote kaladest ja kalameestest

Mees on kalareisil Lõuna-Ameerikas. Giidiks on palgatud kohalik indiaanlane. Sõidavad kahekesi paadiga mööda ürgmetsas kulgevat jõge ülesvoolu parimate kalakohtade poole. Et igav poleks, õpetab mees indiaanlasele inglise keelt.

Ta näitab veele ja ütleb: „Vesi.“

Indiaanlane noogutab ja kordab: „Vesi.“

Väljavõte spinninguvõistluse protokollist.

1. koht – jõudis kala ära katsuda, enne kui too otsast läks.

2. koht – nägi, et teine katsus.

3. koht – kuulis, et keegi oli katsunud.

Ülejäänud osalejatel kokkupuuted kalaga puudusid.

*

Üks kirikuõpetaja kurdab teisele.

„Jah, kummaline on see ilmaelu... Annad inimesele kala, ta sööb oma kõhu täis ja on tänulik. Siis annad talle õnge, et näe, püüa nüüd ise kala, aga tema võtab kätte, joob ennast täis ja kukub lällama.“

*

Kalamees tuleb koju korraliku ahvenasaagiga ning kavatseb sellest suppi keeta. Aga oh häda – kartulid on otsas. Saadabki mees naise poodi kartulite järele. Too käib supermarketis ära, aga jääb tagasiteel auto alla ja saab õnnetul kombel surma.

Mees kurdab oma muret sõbrale ja too küsib mehe käest, et mis too siis nüüd teeb. „Ma ei teagi... Makarone vist,“ vastab kalamees.

*

Kalamees on teist päeva kadunud. Naine ootab kannatlikult, lõpuks ei pea vastu ja helistab emale.

„Tead, juba eile läks kalale, täna ikka veel pole... Kindlasti on ta mõne naise juures!“

„Rahune, tütreke,“ vastab ema. „Miks sa kohe kõige halvemat mõtled? Võib-olla uppus lihtsalt ära?“

*

Naine on voodis oma armukesega, kes on juhtumisi tema mehe parim sõber. Nad armatsevad mitu tundi ja hiljem, kui nad lihtsalt voodis pikutavad, heliseb telefon. Kuna nad on naise pool, vastab tema. Mees vaatab naist ja kuulatab, kuuldes ainult osa naise vestlusest.

„Halloo? Aa, tere. Tore, et helistasid. Tõsi või? No suurepärane! Mul on sinu pärast hea meel. See on ju fantastiline. Okei. Bai-bai!“

Naine paneb toru ära ja armuke uurib, kes see oli.

„Ah,“ vastab naine. „See oli mu mees, kes jutustas, kui lõbus tal on koos sinuga kala püüda.“