Haugipüügi keeld on just lõppenud ja mees siseneb kalastustarvete kauplusesse, et võdikuid juurde osta.
„Kas teil silikooni on?“ küsib ta.
Müüja, nooremapoolne tüdruk, viskab pea kuklasse, lööb rinna ette ja pahvatab:
„Ei! Kõik on naturaalne!“
*
Kalamees sõidab rongis latikale, ridvakuhi nurgas. Tee on pikk ja mehel on igav. Tema vastas istub väike tüdruk ja loeb. Mees vaatab tüdrukut ja ütleb talle, et räägiks õige juttu, siis läheb aeg kiiremini. Tüdruk vaatab mehele otsa ja vastab, et okei, räägime. Ta paneb oma raamatu kinni ja küsib, millest mees siis rääkida sooviks.
Mees vastab üleoleva naeratusega näol, et räägime kvantfüüsikast. Tüdruk ütleb, et hästi, aga enne tahan ma sinult ühte asja teada – kui lammas, lehm ja hobune söövad sama rohtu, siis miks lammas situb pabulaid, lehm kooke ja hobune kuivi keskmise suurusega junne. Kalamees sügab nõutult kukalt ja ütleb, et ei tea, vaadates imetlevalt väikest tüdrukut. Selle peale ütleb viimane, et kuidas me siis küll kvantfüüsikast rääkida saame, kui sa sittagi ei tea?
*
Kalamehel ajab kassipoeg toas mänguhoos söödatoosi ümber, kärbsetõugud pääsevad topsist põgenema, ronivad kõikvõimalikesse pragudesse ja nukkuvad seal. Peagi kooruvad nukkudest kärbsed ja lühikese ajaga on tuba tüütuid porilasi täis. Mees läheb nurgapoodi, seal aga juhtub poemüüjaks olema nooremapoolne vene rahvusest neiu. Leiab aset järgmine dialoog.
„Tere, vabandage, ega teil kärbsepiitsa pole müügil?“
„Tjere, kjärbse?! Seda meil polje, aga meil on seenepiitsa, vorstipiitsa ja singipiitsa.“
Hetkel kuum
*
Naine tuleb arsti juurde – üleni paistes, siniseplekiline ja räsitud.
„Mis juhtus?“ küsib arst ehmunult.
„Doktor, iga kord, kui mu mees kalalt purjus peaga koju tuleb, nüpeldab ta mu vaeseomaks,“ kurdab naine.
„No pole hullu, mul on selle vastu ideaalne ravim!“ rõõmustab arst patsienti. „Iga kord, kui teie mees kalalt purjus peaga koju tuleb, hakake kohe kibuvitsateega oma kurku kuristama ja kuristage nii kaua, kuni ta magama läheb!“
Naine väljub õnnelikuna kabinetist, et on lõpuks ometi oma murele lahenduse saanud.
Kahe kuu pärast kohtab arst linna peal sama naist. Too särab üle terve näo ja on nagu ümbervahetatud.
„Doktor, aitäh teile! Teie soovitus aitas imehästi – iga kord, kui mees koju tuli, hakkasin ma kohe kibuvitsateega kurku kuristama ja ta ei puudutanud mind näpuotsagagi!“
„No näete, kuidas õigel hetkel vait olemine võib kõigile hästi mõjuda!“ noogutab arst rahulolevalt.
*
Konduktor pöördub bussis reisija poole.
„Teie pilet?“
„Minu pilet,“ vastab reisija.
„Näidake!“
„Ostke ise ja vaadake.“
„Kas te olete loll või?“
„Aga kes te ise olete?“
„Konduktor.“
„Aga mina olen kalur.“
*
Peaminister sõidab autoga mööda jääteed, kui auto äkki läbi jää vajub. Läheduses olnud kolm kalameest tirivad poliitiku välja.
„Olge te tänatud, mehed! Vastutasuks täidan igaühe ühe soovi,“ on mees suuremeelne.
Üks kalamees soovib piiramatu kehtivusajaga kalastusluba, teine uut maja. Kolmas mõtleb natuke ja soovib omale nooblit kirstu.
„No kalastusloast ja uuest majast saan ma aru. Aga kirst?!“ teeb poliitik suured silmad.
„Seda läheb mul kohe vaja, kui külas saadakse teada, kelle elu ma päästsin,“ vastab kalamees.
*
Läheb mees ennast uputama. Seisab sillal, kivi köiega kaelas. Tema poole jookseb üks naine ja karjub:
„Härra, mida te teete! Oodake, ärge hüpake!“
„Mis sul vaja on?“
Naine jõuab kohale, ulatab mehele väikese kotikese ja lausub hingeldades:
„Näh, võtke kassipojad ka ühes...“
Enimloetud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele