Kui tagumik jõekaldal istumisest valus, on tark enne ravimi tarvitamist lugeda kasutusjuhendit.
Anekdoote kaladest ja kalameestest
  • Foto: Federico Giampieri / Unsplash.com
Kalamees käib sügisel mitu nädalat järjest tonkaga Emajõel latikat passimas ja ühel hetkel tunneb, et istuda on kuidagi valulik. Läheb siis murega perearsti poole, too vaatab, et hemarroidid ning soovitab raviks küünlaid.
Mees lähebki kohe apteeki ja ostab karbitäie, paraku aga unustab küsida, kuidas neid tarvitama peab. Ta krõbistab õhtul kogu karbi sisu teleka ees ära, lonksab vett peale ja läheb magama. Hommikul ärgates on kõik vanaviisi. Mees läheb uuesti apteeki.
„Kuulge, ei aita, veel on vaja!“
„No seal oli selgelt kirjas: joon...“ seletab mees.
*
Mees on teist päeva kadunud. Naine ootab kannatlikult, lõpuks ei pea vastu ja helistab emale.
„Tead, juba eile läks kalale, täna ikka veel pole... Kindlasti on ta mõne naise juures!“
„Rahune, tütreke,“ vastab ema. „Miks sa kohe kõige halvemat mõtled ? Võib-olla uppus lihtsalt ära?“
*
Kalamees jääb merel tormi kätte ja kukub vette. Ta saab hullusti külma, jääb raskesti haigeks ning vaagub haigevoodis paar nädalat. Naine ei lahku hetkekski oma abikaasa kõrvalt, valvates ja hoolitsedes tema eest iga päev. Ühel hetkel viipab mees naisele, et see lähemale kummarduks. Kui naine on end lähemale nihutanud, sosistab mees, pisarad silmis:
„Kallis, sa oled olnud minu kõrval läbi kõikide halbade aegade, mis mind elus on tabanud. Kui mind töölt vallandati, kui me jäime ilma oma majast ja suvilast, kui mul see suur lõhe otsast läks ja ridva lõhkus, kui ma raskesti haigeks jäin... Kas tead, mis...?“
„Mida ma pean teadma, kallim?“ küsib naine hellalt naeratades.
„Ma arvan, et sa tood halba õnne!“

Seotud lood

Tagasi Kalastaja esilehele