Kalamees käib sügisel mitu nädalat järjest tonkaga Emajõel latikat passimas ja ühel hetkel tunneb, et istuda on kuidagi valulik. Läheb siis murega perearsti poole, too vaatab, et hemarroidid ning soovitab raviks küünlaid.
Mees lähebki kohe apteeki ja ostab karbitäie, paraku aga unustab küsida, kuidas neid tarvitama peab. Ta krõbistab õhtul kogu karbi sisu teleka ees ära, lonksab vett peale ja läheb magama. Hommikul ärgates on kõik vanaviisi. Mees läheb uuesti apteeki.
„Kuulge, ei aita, veel on vaja!“
Apteeker vaatab natuke imelikult, aga müüb veel ühe karbitäie. Mees läheb koju ja krõbistab need kah ära. Järgmisel hommikul on ikka sama sant seis ja mees hakkab juba vihaseks minema. Ta seab sammud uuesti apteeki – veel on tarvis!
„No kuulge... Kahe päevaga kaks karpi! Mis te sööte neid või?!“ imestab apteeker.
„Ei, teate, p**se pistan!“ pahvatab mees südametäiega.
*
Naine tuleb koju ja avastab, et meest pole kodus. Küllap läks kalale, mõtleb ta. Siis leiab ta laualt mingi paberitüki, mille peal on kriips. Meest ei tule ega tule, naine ootab teda kannatlikult kaks päeva.
Kolmandal päeval tuleb mees viimaks koju. Naine kohe pärima, et kus sa olid, ma ju muretsesin, miks sa ei öelnud, kuhu lähed ja nii edasi.
„Ma ju jätsin sulle kirja!“ vastab mees.
„Kirja?!“ ägestub naine. „See on paberitükk, mille peale oli tõmmatud mingi jutt!“
Hetkel kuum
„No seal oli selgelt kirjas: joon...“ seletab mees.
*
Mees on teist päeva kadunud. Naine ootab kannatlikult, lõpuks ei pea vastu ja helistab emale.
„Tead, juba eile läks kalale, täna ikka veel pole... Kindlasti on ta mõne naise juures!“
„Rahune, tütreke,“ vastab ema. „Miks sa kohe kõige halvemat mõtled ? Võib-olla uppus lihtsalt ära?“
*
Kalamees jääb merel tormi kätte ja kukub vette. Ta saab hullusti külma, jääb raskesti haigeks ning vaagub haigevoodis paar nädalat. Naine ei lahku hetkekski oma abikaasa kõrvalt, valvates ja hoolitsedes tema eest iga päev. Ühel hetkel viipab mees naisele, et see lähemale kummarduks. Kui naine on end lähemale nihutanud, sosistab mees, pisarad silmis:
„Kallis, sa oled olnud minu kõrval läbi kõikide halbade aegade, mis mind elus on tabanud. Kui mind töölt vallandati, kui me jäime ilma oma majast ja suvilast, kui mul see suur lõhe otsast läks ja ridva lõhkus, kui ma raskesti haigeks jäin... Kas tead, mis...?“
„Mida ma pean teadma, kallim?“ küsib naine hellalt naeratades.
„Ma arvan, et sa tood halba õnne!“
Enimloetud
Viimased lood
Kaunase veehoidla kogemus näitab, mis võib edasi juhtudada
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele