Vee peale paadi, kanuu või SUP-lauaga – päästevest olgu ikka seljas!

Suveperioodil on Päästeameti väljakutsed sageli seotud ujuvahenditega – kajakite, kummipaatide, mootorpaatide ja üha enam ka SUP-laudadega. Sündmuste analüüsimisel tuleb välja korduv muster, kus inimesed lähevad vee peale ilma päästevestita, kontrollimata sealjuures varustuse seisukorda või mitte arvestades ilmaolusid.

Suur osa veeõnnetustest leiab lahenduse päästjate abita kas siis juhuslike inimeste või rannavalve abil, kuid harvad ei ole needki juhtumid, kus ka päästjad peavad sekkuma. Päästeameti viimaste aastate sündmustest nähtub, et juhtub sedagi, kus inimesed lähevad vee peale kummipaatidega, mis pole tehniliselt korras, ning satuvad hätta. Erandlikud pole ka olukorrad, kus on tulnud päästa inimesi tuule ja lainete tõttu kaldast kaugele triivinud SUP-laudade pealt. Enamikel juhtudel puuduvad inimestel päästevestid. Päästevest võib päästa inimese elu, kui näiteks tuule ja lainetuse tõttu tasakaalu kaotades SUP-laualt või paadist vette kukutakse.

SUP-laudade populaarsus kasvab aasta aastalt ning aina enam pakutakse veekogude ääres võimalust SUP-lauda ka rentida. Kahjuks puudub aga nõue, mis kohustaks rendipunkte ka päästeveste kaasa andma või nende kandmist nõudma. Mõned ettevõtted annavad vesti komplektina küll kaasa, kuid on ka neid, kes jätavad selle kas kliendi otsustada või ei paku seda üldse välja.

Päästeamet rõhutab, et SUP-laud on veesõiduk ning sellega liikudes tuleb alati kanda päästevesti. Päästevest ei ole lihtsalt lisavarustus, vaid kõige olulisem ohutusvahend veekogul liikudes. Vest tuleb valida vastavalt tegevusele, kehakaalule ja veeoludele. On levinud arvamus, et kõik vestid on ühesugused, kuid tegelikult on erinevatel vestitüüpidel väga erinev eesmärk. Selletõttu on väga oluline enne vee peale minekut mõelda, milline vest sinu tegevust kõige paremini toetab.

Päästevest võib päästa kannatanu elu ka siis, kui ta ise ei suuda end enam vee peal hoida. Päästevesti eripäraks on suur krae ja ujuvuse jaotus, mis pöörab teadvusetu inimese automaatselt selili ning hoiab hingamisteed veest väljas. See tähendab, et isegi ootamatu kukkumise, šoki või terviserikke korral on inimesel oluliselt suurem ellujäämisvõimalus.

Päästevesti valides tuleb jälgida, et see vastaks kandja kehakaalule ning oleks korrektselt kinnitatud. Väga oluline on kinnitada kõik vestil olevad rihmad ja nöörid, see takistab vestil lainetuses või kukkudes üle pea libisemast. Päästeamet rõhutab, et päästevest peab olema seljas enne vee peale minekut, sest vees on vesti pea võimatu õigesti selga panna.

Ujuvvest on esmapilgul mugav valik, kuid kahjuks ei teadvustata endale, et see ei ole päris sama, mis on päästevest. Ujuvvest on mõeldud eelkõige aktiivseks liikumiseks, näiteks aerutamiseks, purjetamiseks või SUP-lauaga sõitmiseks, kus inimene on teadlikult tegevuses ja suudab ise oma pead vee peal hoida, s.t tal on olemas ka ujumisoskus. Vest annab lisaujuvust ning aitab väsimuse korral.

Ujuvvest ei ole kindlasti mõeldud teadvusetu inimese päästmiseks, kuna see ei pööra inimest selili ega hoia hingamisteid veest väljas. Ujuvvesti valides tuleb jälgida, et see vastaks kandja kehakaalule, oleks tihedalt ümber keha ning kõik rihmad oleksid korralikult kinnitatud. Sageli jäetakse vest liiga lõdvaks, mis muudab selle vees ebaefektiivseks.

Paukvest (mis on samuti päästevest) on paljudele meelepärane just seetõttu, et see on kerge, mugav ega piira liikumist. Neid on olemas nii manuaalseid, mida peab ise käsitsi nöörist tõmmates avama, kui ka automaatseid, mis avanevad teatud tingimustes ise. Paukvesti avanedes muutub see täisväärtuslikuks päästevahendiks, mis keerab inimese vees õigetpidi ning hoiab pea vee peal. See teeb paukvesti eriti sobivaks paadisõidul, kalastamisel ja olukordades, kus liikumisvabadus on oluline. Paukvest ei sobi kasutamiseks lastele.

Paukvest eeldab kasutajalt suuremat teadlikku ja regulaarset hooldust. Isetäituvate päästevestide puhul tuleb järgida tootja poolt etteantud hooldusintervalli. Kui seda ei ole, siis vähemalt korra aastas peaks paukvest käima taatlemises. Kui teiste päästevahendite korrasolus on enamasti võimalik veenduda visuaalsel teel, siis paukvesti puhul mitte. Seega ära kasuta kellegi teise paukvesti, ilma et oleksid 100% kindel selle hooldusajaloos, kontrollis ja korrasolekus.

Lastega seotud veeõnnetusi on küll vähem, kuid kui need juhtuvad, toovad need kaasa väga palju südamevalu. Väikelaste jaoks võivad saada saatuslikuks kodulähedased veekogud (kasvõi näiteks saunatiigid) ja seda eelkõige siis, kui vanemad ei suuda koduses keskkonnas, kus sageli on palju kohustusi, oma lapsi piisavalt valvata. Seetõttu tuleb veenduda, et lapsel ei oleks võimalik kodulähedasse tiiki või teistesse veekogudesse sisse kukkuda. Heaks abimeheks võib olla kodutiigi või koduala aiaga piiramine. Väikelapsed oma maailma avastamise tuuridel ja eale omase impulsiivsusega lihtsalt ei suuda ise veeohte ette näha, mistõttu tuleb neid ümbritsev keskkond muuta selliseks, et õnnetuste juhtumise tõenäosus oleks võimalikult väike.

Mere- või suuremate järvede randades on lastega toimuvad päästesündmused sageli seotud täispuhutavate madratsite ja rõngastega, mis triivivad maatuulega lapse kiiresti kaldast eemale. Paneme lapsevanematele südamele, et laste ohutuse eest vastutab täiskasvanu ning lapsi – ka juba pisut suuremaid – ei jäeta veekogu ääres hetkekski järelevalveta.

Oluline on ka lastega veeohtudest rääkimine. Uuringud näitavad, et lapsed, kellele kodus veeohtudest räägitakse, on oluliselt teadlikumad ja ettevaatlikumad. Samuti tuleb lapsi varakult ujuma õpetada, sest ujumisoskus suurendab oluliselt ellujäämisvõimalust õnnetuse korral. Alahinnata ei tohi ka eeskuju, sest lapsed võtavad eeskuju täiskasvanutest. Kui lapsevanem käitub veekogu ääres ja vees vastutustundlikult, siis teeb seda suurema tõenäosusega ka laps.

Paraku näitab statistika, et sageli on suurim riskitegur täiskasvanute endi käitumine. Viimaste aastate andmetel on olnud 60% uppunutest joobes ning keskmine joove ulatunud 2,59 promillini. Joobes inimene läheb vette koos sama joobes seltskonnaga, mistõttu jäävad ohud märkamata ning abi kutsutakse liiga hilja. Sageli on just kainete sekkujate puudumine see, mis muudab olukorra traagiliseks.

Päästeameti väljakutsetest võib esile tuua ka probleemi, kus lastel puudub järelevalve. Alla 12-aastaseid lapsi ei soovita Päästeamet üksi veekogu äärde lubada. Kui laps on vanem, võiks ta samuti olla vee ääres koos sõpradega, kes saavad vajadusel abi kutsuda.

Ehkki vesi meie sõber ja eestlane on mererahvas, on oluline meeles pidada olulisemaid veeohutuse põhitõdesid.

• Ära jäta lapsi kunagi veekogu ääres järelevalveta! Uppuv inimene ei tee häält ega karju appi, sest kogu tema jõud kulub enda veepeal hoidmisele. Seega õpeta oma lapsele juba varakult selgeks ujumisoskus ning räägi veega seonduvatest ohtudest.

• Veesõidukiga veekogule minnes kanna alati seljas päästevesti! Õnnetusse sattudes on päästevesti vees olles väga raske või lausa võimatu selga panna. Peaaegu kõik veesõidukitega juhtunud õnnetuste ohvrid oleks elus, kui neil olnuks seljas päästevest.

• Sõpradega veekogu ääres viibides pea meeles, et kui tarbitakse ka alkoholi, siis inimesed ei pruugi oma võimeid adekvaatselt hinnata. Ära lase purjus sõpra vette!

• Enne vetteminekut hinda alati kriitiliselt veetemperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüpi. Ära hüppa, vaid kõnni vette ning uju alati kas piki kallast või kalda poole.

Suvi on lühike, naudime seda turvaliselt!