Toruputukad – väikesed torud, aga suured kalad
Toruputukatest rääkides kiputakse neid esimese hooga seostama vaid lõhepüügiga, kuivõrd sealt on nad alguse saanud ja lõhepüügiks neid vast ka kõige rohkem kasutatakse. Tegelikkuses aga saab toruputukaid kasutada peaaegu igal pool ning pea kõikide röövkalade (ja ka mõnede lepiskalade) püügiks. Allpool proovingi anda lühikese ülevaate toruputukate ajaloost, erinevatest materjalidest ja sidumisstiilidest, ühtlasi peatun ühel huvitaval toruputuka variatsioonil, nn riffling hitch torudel.
Seotud lood
Kuni kestab sügisene lõhepüügikeeld, on paras aeg end teoorias harida. Lõheputukad on ilmselt kõige laiem valdkond lendõngeputukate seas – nende sidumisest ning lõhepüügist lendõngega on kirjutatud lugematu arv artikleid, uurimusi ja raamatuid ning kindlasti kirjutatakse veel. Järgnevas keskendume Atlandi lõhele – sisuliselt võib siia liigitada ka Läänemere lõhe – ning vaatleme üldiseid nüansse, mida lõheputukate sidumise ja nendega püüdmise juures arvesse võtta.
Nagu teada, käib 90 protsenti kalade toitumisest käib vee all. Et kalu vee alt püüda, on lendõngitsejad välja arenenud lendõngeputukate n-ö raskekahurväe, mis koosneb striimeritest, lõheputukatest ning tiibadega märgadest kärbestest. Kui järjeloo eelmises osas vaatlesime striimereid ja märgi kärbseid, siis seekord heidame pilgu lõheputukate ajaloole ja arengule.
Alljärgnev lugu on mõeldud eelkõige neile kalameestele, kes on kalapüüki lõheputukatega küll juba proovinud, aga tahaks edasi katsetada ning lõheputukatest rohkem teada saada. Loodetavasti on järgnevast loost Doctorite osas abi.
Sügis on käes, lõhe ja meriforell rändavad taas jõgedesse ning peagi on algamas järjekordne merepunase jõest püüdmise hooaeg. Seoses sellega võtame vaatluse alla lõheputukate klassika hulka kuuluva Ally’s Shrimpi, mis seoti esmakordselt lipsu otsa lõheputukate mõistes üsna hiljuti, 1980. aastal.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Enimloetud
1
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kui soovid rohkem teada sügiseseks lõhepüügiks sobivatest putukatest, on see lugu just sulle!
Kalakohad
Kus passivad kõige suuremad ahvenad ja kuidas neid kätte saada?
Kui sinu noad pärast terituspulga kasutamist korralikult teravaks ei lähe, loe läbi see lugu!
Kas suurema sammuga sõukruvi paneb paadi kiiremini liikuma või lõhub mootori?
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele