Toruputukad – väikesed torud, aga suured kalad
Toruputukatest rääkides kiputakse neid esimese hooga seostama vaid lõhepüügiga, kuivõrd sealt on nad alguse saanud ja lõhepüügiks neid vast ka kõige rohkem kasutatakse. Tegelikkuses aga saab toruputukaid kasutada peaaegu igal pool ning pea kõikide röövkalade (ja ka mõnede lepiskalade) püügiks. Allpool proovingi anda lühikese ülevaate toruputukate ajaloost, erinevatest materjalidest ja sidumisstiilidest, ühtlasi peatun ühel huvitaval toruputuka variatsioonil, nn riffling hitch torudel.
Seotud lood
Kuni kestab sügisene lõhepüügikeeld, on paras aeg end teoorias harida. Lõheputukad on ilmselt kõige laiem valdkond lendõngeputukate seas – nende sidumisest ning lõhepüügist lendõngega on kirjutatud lugematu arv artikleid, uurimusi ja raamatuid ning kindlasti kirjutatakse veel. Järgnevas keskendume Atlandi lõhele – sisuliselt võib siia liigitada ka Läänemere lõhe – ning vaatleme üldiseid nüansse, mida lõheputukate sidumise ja nendega püüdmise juures arvesse võtta.
Nagu teada, käib 90 protsenti kalade toitumisest käib vee all. Et kalu vee alt püüda, on lendõngitsejad välja arenenud lendõngeputukate n-ö raskekahurväe, mis koosneb striimeritest, lõheputukatest ning tiibadega märgadest kärbestest. Kui järjeloo eelmises osas vaatlesime striimereid ja märgi kärbseid, siis seekord heidame pilgu lõheputukate ajaloole ja arengule.
Alljärgnev lugu on mõeldud eelkõige neile kalameestele, kes on kalapüüki lõheputukatega küll juba proovinud, aga tahaks edasi katsetada ning lõheputukatest rohkem teada saada. Loodetavasti on järgnevast loost Doctorite osas abi.
Sügis on käes, lõhe ja meriforell rändavad taas jõgedesse ning peagi on algamas järjekordne merepunase jõest püüdmise hooaeg. Seoses sellega võtame vaatluse alla lõheputukate klassika hulka kuuluva Ally’s Shrimpi, mis seoti esmakordselt lipsu otsa lõheputukate mõistes üsna hiljuti, 1980. aastal.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele