Saame tuttavaks: lõheputukad

Alljärgnev lugu on mõeldud eelkõige neile kalameestele, kes on kalapüüki lõheputukatega küll juba proovinud, aga tahaks edasi katsetada ning lõheputukatest rohkem teada saada. Loodetavasti on järgnevast loost Doctorite osas abi.

Seekord jutuks tulevaid striimereid on võimalik siduda nii lihtsatena, et ära võtta pole sealt enam midagi. Kõige minimalistlikumas variandis võib kõnealune sööt koosneda vaid konksust ning tiivaks seotud kimbukesest karvast – midagi veel lihtsamat ning väiksema aja- ja materjalikuluga siduda ei annagi! Mis aga peamine – nendega püük võib olla vägagi edukas.

Lendõngeputukate laias ja kirevas maailmas on oma kindel koht ühel täiesti iseseisval putukate grupil – toruputukatel. Võrreldes teiste lendõngesöötadega on neil üks põhimõtteline erinevus. Kui tavaliselt seotakse putukas otse konksule, siis toruputukad, nagu nimestki järeldada võib, seotakse plastikust või metallist torule ning valmis putukale kinnitatakse elastsest materjalist torukese abil tühi konks. Järgnevalt vaatamegi, mida niisugune lahendus annab ja millistes oludes toruputukatega püüda.

Striimerite hulka kuuluv Mickey Finn on pealtnäha lihtne ja tagasihoidliku välimusega, kuid püügil väga efektiivne putukas. Seekord vaatlemegi lähemalt striimereid ja nende hulgas väga auväärsele kohale kuuluvat Mickey Finni, mis on kui mitte kõige kuulsam, siis üks tuntumaid striimereid kindlasti.

Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.