Lendõnge ajalugu VI: lõheputukate loos on nii kunsti kui eksootikat

Kui välja arvata mõned üksikud perioodid, toituvad kalad veepinnalt harva ja osad liigid (näiteks haug ja ahven) et tee seda peaaegu kunagi. 90 protsenti kalade toitumisest käib vee all! Et kalu vee alt püüda, on lendõngitsejad välja arenenud lendõngeputukate n-ö raskekahurväe, mis koosneb striimeritest, lõheputukatest ning tiibadega märgadest kärbestest. Selles ja paaris järgnevas numbris vaatlemegi neid lähemalt.

Lendõngepüügi ajalugu käsitleva artiklisarja käesolevas osas tuleb muuhulgas juttu sellest, kuidas pinnaputuka ja nümfiga püüdmise autoriteedid omavahel põhjalikult tülli pöörasid ja kuidas lõpuks leiti, et nümfiga püük ei ole härrasmehele siiski sobilik.

Miks kala ühte putukat võtab ja teist peaaegu samasugust ei puuduta? Miks kala ei tee peibutisest väljagi, kui ta eile seda aplalt võttis? Putukad on lendõngepüügi tähtsaim osa. Artiklisarja käesolevas ja järgmises osas käsitleme kuivi putukaid ja nümfe.

19. ja 20. sajandit võib pidada lendõnge väga kiire arengu perioodiks, mis tõi kaasa mitmed murrangulised momendid püügivarustuse ning -tehnika osas.

Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead, saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.