Lendõnge ajalugu, V osa: lendõngeputukate raskekahurvägi püüab vee all toituvaid kalu
Kui välja arvata mõned üksikud perioodid, toituvad kalad veepinnalt harva ja osad liigid (näiteks haug ja ahven) et tee seda peaaegu kunagi. 90 protsenti kalade toitumisest käib vee all! Et kalu vee alt püüda, on lendõngitsejad välja arenenud lendõngeputukate n-ö raskekahurväe, mis koosneb striimeritest, lõheputukatest ning tiibadega märgadest kärbestest. Selles ja paaris järgnevas numbris vaatlemegi neid lähemalt.
Loe AI kokkuvõtet
Algselt ühetaolised, siis erinevad
Seotud lood
Lendõngepüügi ajalugu käsitleva artiklisarja käesolevas osas tuleb muuhulgas juttu sellest, kuidas pinnaputuka ja nümfiga püüdmise autoriteedid omavahel põhjalikult tülli pöörasid ja kuidas lõpuks leiti, et nümfiga püük ei ole härrasmehele siiski sobilik.
Miks kala ühte putukat võtab ja teist peaaegu samasugust ei puuduta? Miks kala ei tee peibutisest väljagi, kui ta eile seda aplalt võttis? Putukad on lendõngepüügi tähtsaim osa. Artiklisarja käesolevas ja järgmises osas käsitleme kuivi putukaid ja nümfe.
19. ja 20. sajandit võib pidada lendõnge väga kiire arengu perioodiks, mis tõi kaasa mitmed murrangulised momendid püügivarustuse ning -tehnika osas.
Lendõngitsemine on maailmas üks populaarsemaid kalastusviise ning sellega tegeletakse mitte kala kui söögipoolise, vaid esmajoones püüginaudingu saamise eesmärgil. Kust ja kuidas on aga lendõngitsemine alguse saanud? Selle vana ja väärika püügiriista juured ulatuvad 2. sajandi Makedooniasse ning vanaasse Hiinasse ja Jaapanisse.
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
Viimased lood
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Kalakohad
Ülipõhjalik kogemuslugu neile, kes esimesi kordi Norra minemas või ookeanipüügi teemas end kindlalt ei tunne
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele