Lendõnge ajalugu, V osa: lendõngeputukate raskekahurvägi püüab vee all toituvaid kalu
Kui välja arvata mõned üksikud perioodid, toituvad kalad veepinnalt harva ja osad liigid (näiteks haug ja ahven) et tee seda peaaegu kunagi. 90 protsenti kalade toitumisest käib vee all! Et kalu vee alt püüda, on lendõngitsejad välja arenenud lendõngeputukate n-ö raskekahurväe, mis koosneb striimeritest, lõheputukatest ning tiibadega märgadest kärbestest. Selles ja paaris järgnevas numbris vaatlemegi neid lähemalt.
Loe AI kokkuvõtet
Algselt ühetaolised, siis erinevad
Seotud lood
Lendõngepüügi ajalugu käsitleva artiklisarja käesolevas osas tuleb muuhulgas juttu sellest, kuidas pinnaputuka ja nümfiga püüdmise autoriteedid omavahel põhjalikult tülli pöörasid ja kuidas lõpuks leiti, et nümfiga püük ei ole härrasmehele siiski sobilik.
Miks kala ühte putukat võtab ja teist peaaegu samasugust ei puuduta? Miks kala ei tee peibutisest väljagi, kui ta eile seda aplalt võttis? Putukad on lendõngepüügi tähtsaim osa. Artiklisarja käesolevas ja järgmises osas käsitleme kuivi putukaid ja nümfe.
19. ja 20. sajandit võib pidada lendõnge väga kiire arengu perioodiks, mis tõi kaasa mitmed murrangulised momendid püügivarustuse ning -tehnika osas.
Lendõngitsemine on maailmas üks populaarsemaid kalastusviise ning sellega tegeletakse mitte kala kui söögipoolise, vaid esmajoones püüginaudingu saamise eesmärgil. Kust ja kuidas on aga lendõngitsemine alguse saanud? Selle vana ja väärika püügiriista juured ulatuvad 2. sajandi Makedooniasse ning vanaasse Hiinasse ja Jaapanisse.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
2
Ülipõhjalik kogemuslugu kohapüügiga alustavale kalamehele!
3
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele