Meriforellipüük putuka ja raskuskorgiga ühendab endas nii spinningu kui lendõnge elemente. Väliselt on tegemist spinningupüügiga, kuid söödana kasutatakse tehisputukat ning selle vajalikku sügavusse viimiseks spetsiaalset raskuskorki (pommujukit). Rakendus sobib kõige enam kasutamiseks meres, ent seda veidi modifitseerides on võimalik püüda sügiseti ka jõgedes. Internetis on enamik rakenduse kohta käivast infost leitav taani- ja rootsikeelsetelt saitidelt ning just Taani ja Rootsi rannikul on püügiviis ka kõige rohkem levinud.
Seotud lood
Erinevalt Mandri-Eestist püütakse Hiiumaal lutsu väikestest kraavidest ja ojadest, mistõttu on ka sealsetel vetel kasutatav lutsutonka rakendus pisut erinev suurtel jõgedel kasutatavast.
Seda rakendusskeemi on peetud ületamatuks olukorras, kui püük käib tillukese silikoonvõdikuga ning põhja pealt. Eriti efektiivne on see sügisel, kui ahvena päevane aktiivsusperiood on lühenenud paarile tunnile, kala passib põhjal ega huvitu klassikalistest võdikurakandustest.
See on üks neid rakendusi, millega hilja sügisel Hiiumaa (ja miks mitte ka muu Eesti) väikestest jõgedest, kraavidest ja ojadest ahvenat püüda.
Sügis on aeg, mil meie liivarandades vihisevad võimsate testidega ridvad ning kalamehed kerivad kaldale rasvaseid lesti. Millist rakendust lesta tonkatades kasutada, et püügil edukas olla?
Eesti rannajoon ja siseveekogud pakuvad lõputult avastamisrõõmu. Ära lase isikliku tehnika puudumise tõttu võimalust käest. Oled sa kogenud kalamees, kes otsib uusi püügikohti, või soovid lihtsalt perega päikeselist nädalavahetust nautida – 1paadirent.ee ja 1matkaautorent.ee pakuvad sulle võtit vabadusse.
Enimloetud
1
Kuremaa järv keeras võistluste üldarvestuse pea peale
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kormoranide pealetung muudab Eesti meresaarte linnustikku
Kuremaa järv keeras võistluste üldarvestuse pea peale
Alanud uuring püüab välja selgitada kormoranide reageerimist linnupeletitele, ent kaardistab ka kormoranide liikumist ja toitumist Eesti rannikumeres
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele