Meriforellipüük putuka ja raskuskorgiga ühendab endas nii spinningu kui lendõnge elemente. Väliselt on tegemist spinningupüügiga, kuid söödana kasutatakse tehisputukat ning selle vajalikku sügavusse viimiseks spetsiaalset raskuskorki (pommujukit). Rakendus sobib kõige enam kasutamiseks meres, ent seda veidi modifitseerides on võimalik püüda sügiseti ka jõgedes. Internetis on enamik rakenduse kohta käivast infost leitav taani- ja rootsikeelsetelt saitidelt ning just Taani ja Rootsi rannikul on püügiviis ka kõige rohkem levinud.
Erinevalt Mandri-Eestist püütakse Hiiumaal lutsu väikestest kraavidest ja ojadest, mistõttu on ka sealsetel vetel kasutatav lutsutonka rakendus pisut erinev suurtel jõgedel kasutatavast.
Seda rakendusskeemi on peetud ületamatuks olukorras, kui püük käib tillukese silikoonvõdikuga ning põhja pealt. Eriti efektiivne on see sügisel, kui ahvena päevane aktiivsusperiood on lühenenud paarile tunnile, kala passib põhjal ega huvitu klassikalistest võdikurakandustest.
Sügis on aeg, mil meie liivarandades vihisevad võimsate testidega ridvad ning kalamehed kerivad kaldale rasvaseid lesti. Millist rakendust lesta tonkatades kasutada, et püügil edukas olla?
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.