Heal lapsel mitu nime: nanojigi, mormõšing ja kirbuspinning
Kogenud kalamees Alvar „Sepaonu“ Heiste kirjutab viimastel aastatel mitmel pool maailmas kiiresti levivast kalastusdistsipliinist, nano- ja kirbuspinninguga püüdmisest. Sel ülikergel ja -põneval püügiviisil on potentsiaali muutuda populaarseks ka Eestis.
Spinningupüügi skaala on väga lai. Tavaliselt on alustava kalamehe esimene spinning umbes 2,4 m pikk ning selle test on 10–30 g. Niisugune ritv on spinningupüügiga alustamiseks täiesti sobilik ning sellega saab heita igasuguseid lante. Ühel hetkel jõuab kalamees aga oma arengus paratamatult punkti, kus mõistab, et see, mis kõlbab kõigeks, ei kõlba tegelikult eriti millekski.
Seotud lood
Ülikerge UL-varustus võimaldab täiel rinnal nautida ka väiksemate kalade püüdmist. Sellise komplektiga on väga mõnus väsitada isegi ahvenat, väiksemat turba või säinast, jõeforellist ja haugist rääkimata!
Kogenud ahvenapüüdjad räägivad, millised võdikud neil sügisel kõige paremini ahvenat toovad
Kas jigil ja jigil on vahe või võtab ahven sügisel peaaegu kõike, mida pakutakse? Kalastaja uuris kogenud ahvenapüüdjatelt, millised võdikud neil aasta parimal ahvenaajal enim püügiaega saavad ning kuidas nendega püüda.
On päevi, kus microjigi õige mängitamine määrab, kas saad kala või mitte.
Keskmistes ja isegi väikestes jõgedes võib enne sügava talve saabumist olla vägagi ilusaid ahvenaid. Kus täpselt nad end peidavad?
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Enimloetud
4
Alanud uuring püüab välja selgitada kormoranide reageerimist linnupeletitele, ent kaardistab ka kormoranide liikumist ja toitumist Eesti rannikumeres
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele