Selle rakendusega saad ahvenat ka siis, kui väikesed säinad ja kiisad püüki segavad
Sügiseti lööb tihti Saaremaa ja Hiiumaa jõekesed, kraavid ja ojad särge, kiiska, alamõõdulist säinast ning keskmist ahvenat täis. Kalamees püüaks meelsasti neid viimaseid, aga ussiõnge otsa hakkavad just esimesed. Mida sellises olukorras teha? Vastus on lihtne – tuleb püüda niisuguse rakendusega, mille sööda vastu teised kalad peale ahvena huvi ei tunne. Sisuliselt tuleb ära unustada kõik loomne ja taimne ning pakkuda röövkalale kunstpeibutist.
Seotud lood
Mida teha, kui ahvenad ujuvad landile mitmekaupa järgi, aga ükski ei võta? Appi tuleb atraktorkonksuga rakendus!
Carolina rakendus kuulub Ameerikas ahvenapüügi klassikasse; praeguseks on see levinud ka mujale maailma ning temast on liikvel mitmeid modifikatsioone. Eestis räägitakse Carolinast sageli võistluskalastuse ja mikrojigi kontekstis, ent püüda saab ka suuremate võdikutega.
Vanakooli Peipsi mehed püüavad suvel ahvenat spetsiaalsete suvesikudega ja kui leitakse ilusa kala parved, võivad saagid olla tavamõistes uskumatud.
Kalastamine spinningukärbsega ühendab endas spinningu ja lendõnge elemendid. Väliselt on tegemist spinningupüügiga, ent söödana kasutatakse lendõngendusest pärit tehisputukat ning selle viimiseks vajalikku sügavusse spetsraskust. Just selle rakendusega saadakse sügisel Narva jõest kätte arvestatav osa lõhedest.
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele