Carolina rakendus kuulub Ameerikas ahvenapüügi klassikasse; praeguseks on see levinud ka mujale maailma ning temast on liikvel mitmeid modifikatsioone. Eestis räägitakse Carolinast sageli võistluskalastuse ja mikrojigi kontekstis, ent püüda saab ka suuremate võdikutega.
Carolina rakendus meenutab veidi lohistatavat tonkat. Tegemist on Texase rakendusega sarnase lahendusega, erinevus on vaid raskuse paiknemises ja kaalus – kui Texase puhul liigub libisev tina kuni võdikuni välja ja on kergem, siis Carolinal on võdik ja tina lipsuga eraldatud. Rakendus koosneb libisevast raskusest, pärlist, pöörlast, lipsust, konksust ning võdikust. Koonusekujuline tina liigub pealiinil vabalt, võdik aga paikneb selle taga lipsu küljes ning seda saab hõlpsasti vahetada. Koonustina ja pöörla vahel kasutavad paljud kalastajad klaaspärli – kui tina liigub hooga vastu pärli, kostab iseloomulik terav kõks, mis ahvenatele väidetavalt väga meeldib.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui kevad- ja suveõhtutel räimeparved sadamatesse ujuvad, on tagumine aeg haarata nurgast ritv ning pannitäis hõbedasi kalakesi kinni püüda. Kõige hõlpsam on seda teha räimerakenduse abil.
Kalapüük ketasundadega võib heal päeval olla nagu kooli spordipäev – kui unnakettad üksteise järel ümber pöörduvad, on sebimist ja aerutamist nii et nahk seljas märg.
Raskustamata võdikurakendus on ilmselt kõige lihtsam rakendusskeem, mis spinningule välja mõeldud, ent teatud oludes võib see osutuda uskumatult tõhusaks.
Kui mõnikord tundub, et jõeforell võtab lendõngestriimerit paremini kui lanti, siis siin on sulle üks rakendus, mille abil on võimalik striimerit heita ka spinninguga.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.