Rihmamiseks kutsutakse suvesikudega ahvenapüüki Peipsil; vahel nimetatakse seda ka lihtsalt püügiks suvesikude või ka tuttidega. Tegemist on ilmselt kõige robustsema ja algelisema kalapüügiga, mida Eestis harrastatakse, kuid sellelgi on omad iseärasused.
Seotud lood
Juunis ei ole ahvena võtt veel nii ahne jagu suve teises pooles, seetõttu võib olla kasu ussi, kalatüki või ka tillukese sirpsaba-võdikuga söödastatud tonka mööda põhja lohistamisest.
Mida teha siis, kui kalapüük käib näiteks 15–20 meetri kauguselt, püügipaigas on sügavust 6 meetrit, aga meil on vaid 5-meetrine heiteõngeritv? Kui kasutada harilikku jäigalt fikseeritud ujukiga käsiõngerakendust, jääb heidetav rakendus antud oludes meetrijagu üle ridva ja seda pole võimalik visata. Appi tuleb libisev ujuk.
Raskustamata võdikurakendus on ilmselt kõige lihtsam rakendusskeem, mis spinningule välja mõeldud, ent teatud oludes võib see osutuda uskumatult tõhusaks.
Kalapüük ketasundadega võib heal päeval olla nagu kooli spordipäev – kui unnakettad üksteise järel ümber pöörduvad, on sebimist ja aerutamist nii et nahk seljas märg.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Kalakohad
Seadus
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele