Õngitsemine edasijõudnutele: rakenduse juhtimine, kontrollimine ja mängitamine
Oled sa kunagi mõelnud, miks üks õngitseja saab samas kohas kordades rohkem võtte kui teised? Sageli ei peitu saladus mitte varustuses ega söödas, vaid selles, kuidas rakendust vees juhitakse, kontrollitakse ja mängitatakse. Kui tahad olla edukam kalamees, pead mõistma, mis toimub vee all. Selles loos avame võtete maailma, mille abil saada võtma ka ettevaatlikud kalad. Loe, kuidas rakendus enda kasuks tööle panna ning muuta keskpärane päev tõeliseks edulooks.
Seotud lood
Kalastusblogija Rain Erala annab soovitusi, kuidas olla kevadisel siirdekala püügil efektiivsem ning vältida sageli esinevaid vigu.
Põhjalik lugu sellest, kuidas vimba kiirest voolust õigete võtetega püüda
Kevadise siirdekala püügi lahedaimad elamusi pakub vimmapüük kärestikel. Tugevat voolu ära kasutades tundub poolest kilost suurem vimb vähemalt kaks korda suuremana ja temaga madistamine peenema püügivahendiga on seetõttu ülilahe kogemus. Loe sellest loost, millal vimb kiiresse voolu läheb ja kuidas teda sealt kõige parem püüda on.
Loe, millised on põhilised vead, mida vimma õngitsemisel tehakse
Selles loos kirjutame lahti kevadise eduka vimmapüügi saladused.
Enamik kalamehi peab kevadist särjepüüki üsna lihtsaks ja robustseks asjaks. Varustus võib olla poriodav, tamiil jäme, korgid-konksud suured, peibutussööta pole vaja, konksu otsa pane mida iganes – küll võtab! Tõesti – kevadist siirdesärge on võimalik mingil perioodil tabada ka nii, paraku on see aeg, mil särg haarab kõike ja valimatult, üsna lühike. Vigade vältimine ja optimaalseima varustuse kasutamine tagab püüdjale suurema saagi.
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Enimloetud
Viimased lood
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele