Erkki Juroneni kohapüügi saladused Emajõel
Seda, kuidas Emajõel kohapüük käib, teavad üldjoontes kõik. Samas kui minna jõele ja hakata püüdma, kerkib kohe üles hulk pisiasju ning nüansse, mis ebakindlust põhjustavad. Mis asi on üldse Emajõe mõistes auk? Kas mõistlik on püüda augu põhja või pigem nõlvasid? Kuhu paat kinni panna ja millises suunas loopida? Kas paremini toimib päikesele avatud või varjus olev kaldaserv? Kas koha võtab paremini hommikul, päeval või õhtul? Kalastaja külastas Tartu kõvemate kohapüüdjate hulka kuuluvat Erkki Juroneni ning üritas neile ja mitmetele teistele küsimustele vastuseid saada.
Seotud lood
Kohapüügi keeluaja lõpp toob Emajõele spinningumeeste armaada ning paadiliiklus jõel kasvab märkimisväärselt. Seekord vaatlemegi Emajõe kohapüügi teemat läbi paadimehe silmade – kuidas valida kõige sobivam varustus, kuhu paat ankrusse panna, milline on parim taktika aukude läbipüüdmiseks jne.
Kalastajale saatis kirja murelik Lõuna-Eesti kalamees, kes kurdab, et vaatamata keeluajale käib Emajõel igal aastal mai lõpus ja juuni alguses vilgas kohapüük. Paiguti ei vaevuta isegi varjama, millega tegeletakse. Avaldame lugeja kirja koos kommentaaridega.
9,345-kilone haug üritas neelata 3,37-kilost koha ja lämbus!
Täna sai Kaiu järvel roostikust kaldale tiritud ühe kurva loo lõpptulemus.
Dropshot on oskuslikul kasutamisel koha püüdmiseks efektiivne rakendus.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Enimloetud
Nipid ja nõksud
Viimased lood
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Anna oma hääl ja saad kingituseks Kalastaja tellimuse!
Kalakohad
Praktiku nõuandeid, kuidas sügisesel Peipsil ahvenat otsida ja püüda
Seadus
Valgustame tagamaid: kuidas läks nii, et harrastajad said püügikeelu, aga kutselised mitte?
2026. aastal väljastatakse lõhe- ja meriforelli püügiks kalastuskaarte vaid veekogupõhiselt
Keskkond
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
2025. aastal jäi munade õlitamise tõttu sündimata kuni 16 000 kormorani ning söömata vähemalt 56 tonni kala
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele