Lendõngega Rootsi Lapimaal mägipaaliat püüdmas

Kevad on tagumine aeg, et panna paika suvised matkaplaanid ja -marsruudid. Mida peaks üht kalastusmatka kavandades kindlasti teadma ja arvestama? Kuidas koostada marsruut ja milline varustus tuleks muretseda? Küsimusi, teadagi, on palju. Üritame järgnevas loos põhilistele vastused leida.

Põhja-Norra on müstiline ja salakaval magnet. Seal justkui kalibreeritakse ära sinu sisemine kompass – kes korra sinna on sattunud, tahab ikka ja jälle tagasi. Kui soovite otsustada, et kas tulevikus sellest lummusest hoiduda või mitte, lugege läbi alljärgnev lugu.

„Rain, kuule, mitu forelli sa praeguseks saanud oled?“ küsib Meelis. Ühman vastu, et olen teinud 15 heidet ning saanud 9 kala. „Minul on praegu 14 heitega 14 kala,“ ütleb Meelis vastu.

Põhja-Norrast tullakse tagasi kogemusega, mida on keeruline millegi muuga võrrelda. Kui kuulata Igor Rõtovit, kes on Skandinaavia põhjapoolsetes piirkondades käinud kalal ligi kolm kümnendit, siis ei räägi ta enam ammu kalast. Ta räägib tundest – sellest, mis tekib, kui oled päevade kaupa eemal kõigest harjumuspärasest, keset maastikku, kus pole teid, maju ega levi. Selline retk ei sobi kõigile. Ja see ongi osa selle võlust.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.