Kahlamispükstega võrku laskma!
Kui inimesed mõtlevad võrgupüügile, seostavad nad seda tihtilugu suurte paatide ja sügava merega. Ent veetemperatuuri jahenedes on kala sageli hoopis rannas ning võrgud tasub püügile sättida madalasse vette.
Võrgumehe sügis: meriforell, lõhe, siig ja lest
Seotud lood
Mida, kuidas ja millal sügisel võrguga püüda? Asjatundja annab väärt nõu.
2023. aasta kala merisiig on nii harrastuskalastajate kui ka kutseliste kalurite jaoks üks ihaldusväärsemaid saake. Selle tõestuseks on ka ühest klassikafilmist rahvasuhu levinud vana kaluri kogu hingega öeldud pärl – armastan sind nagu siiakala!
Saarevõrk OÜ omanik ja juhataja Kalvar Ige (57) on kirgliku ja elupõlise kalamehena näppupidi tootmises sees hoopis rohkem kui teised tippjuhid. Kalvar on sedasorti mees, kes suure osa ettevõtte uutest toodetest ise välja mõtleb ja ära proovib, mistõttu müüki jõuavad ainult need asjad, mis tõepoolest toimivad. Kalastaja külastas Orissaares asuvat Saarevõrk OÜ võrguvabrikut detsembri alguses ning juttu ja uudistamist jätkus õige mitmeks tunniks.
Tuulehaug on väga populaarne ja põnev kevadine püügiobjekt, keda harrastajad jahivad spinninguga kas siis trollides või traditsiooniliselt lanti visates. Kui aga ilm on vaikne ja tuulehaug landi vastu huvi ei tunne, annab teda väga edukalt püüda ka võrguga.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Enimloetud
1
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
3
Viimased lood
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Kalakohad
Seadus
Väikelaeva kohustuslik varustus ei sõltu enam konstruktsioonikategooriast, vaid kaldast kaugenemisest
Eesti kalastusklubide liit ettepanekut ei toeta
Keskkonnaameti inspektorid ja vabatahtlikud kalakaitsjad kontrollivad taas lõhejõgesid
Keskkond
Kalade elutingimused paranevad Põltsamaa ja Pärnu jõel
Tagasi Kalastaja esilehele